/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2015/04/22/3988637t1h0031.jpg)
Opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon otsustas esitada Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimisseaduse eelnõule muudatusettepaneku, mis lisaks eelnõule samalaadse preambuli nagu 2005. aastal.
EKRE tahab piirilepingute ratifitseerimiseelnõule preambulit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE fraktsioon on muutnud preambuli kohta korduvalt meelt: kui 12. oktoobril ütles saadikurühma esimees Martin Helme BNSile, et erakond võib nende pakutava preambuli lisamisel Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist toetada, siis 27. oktoobril leidis ta pärast fraktsioonis toimunud arutelu, et preambulit pole mõtet esitada, sest EKRE on lepetele kindlalt vastu.
Täna otsustas fraktsioon Helme sõnul siiski, et toetab eelnõule preambuli lisamist ja teeb homme õhtuks ka vastava muudatusettepaneku. Tema sõnul on tegu samalaadse preambuliga, nagu oli ratifitseerimisseaduse juures 2005. aastal.
Toona lisas riigikogu eelnõule viie fraktsiooni ettepanekul preambuli viidetega põhiseaduses sätestatud Eesti vabariigi õiguslikule järjepidevusele, ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest ning riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonile põhiseadusliku riigikorra taastamisest.
Preambuli kohaselt pidas riigikogu lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist. Riigikogu ratifitseeris lepingud 78 poolt- ja nelja vastuhäälega sama aasta 20. juunil.
2005. aasta juuni lõpus teatas aga Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikud põhjendasid toonast sammu seisukohaga, et riigikogus piirilepetele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirilepingute üle kõnelusi ning mullu 18. veebruaril allkirjastasid välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov piirilepped taas.
Riigikogus läbis Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingute ratifitseerimisseaduse eelnõu esimese lugemise tänavu 25. novembril. Enne eelnõu teisele ja viimasele lugemisele saatmist on riigikogu lubanud jälgida, kuidas kulgeb piirilepete ratifitseerimise protsess Venemaa riigiduumas, kuna mõlemad pooled on põhimõtteliselt kokku leppinud, et ratifitseerimine võiks toimuda üheaegselt. Lepingute ratifitseerimiseelnõu on praeguseks parlamenti jõudnud ka Venemaal.
Piirlepetega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline demarkeerimiskomisjon ja alustatakse riigipiiride markeerimist ehk märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir.
Piiri praktilise toimimise küsimused, näiteks piiriesindajate tegevus, veekasutuseeskirjad, laevandus, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühine kasutamine ning kalastustingimused, reguleeritakse eraldi kokkulepetega.