IRL ei osale riigikogus loodavate probleemkomisjonide töös

Priit Sibul. Foto: Liis Treimann

Võimuliitu kuuluv Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) teatas täna, et ei nimeta oma esindajaid riigikogus soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks ning narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ja tõhustamiseks loodavatesse probleemkomisjonidesse.

IRLi fraktsiooni esimees Priit Sibul märkis põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et erakond ei pea mõistlikuks alaliste komisjonide ja töörühmade kõrvale mitme uue komisjoni moodustamist. «Asi pole selles, et tegemist poleks meie jaoks oluliste muredega ühiskonnas, asi on meetodites,» ütles ta erakonna teatel.

Sibul viitas riigikogu kantselei hinnangule, mille kohaselt läheb ühe komisjoni töö aastas maksma umbes 50 000 eurot, ning toonitas, et tegu pole sugugi nii ajutiste komisjonidega, kui esialgu võib paista. «Tõenäoliselt HIV ja võrdõiguslikkuse kitsaskohti ei suudeta Eestis paari aastaga lahendada ning seetõttu kestavad need komisjonid selle koosseisu lõpuni ehk enam kui kolm aastat,» märkis Sibul.

Tema sõnul tegelevad ühiskonnas oluliste probleemidega riigikogu alalised komisjonid, kes peaksid ka HIV ja võrdõiguslikkuse probleemi võtma teravdatud tähelepanu alla ning moodustama vajadusel selleks eraldi töörühma. HIV leviku probleemiga saaks tema sõnul tegeleda sotsiaalkomisjon, võrdõiguslikkuse teemadega aga nii sotsiaal- kui ka õiguskomisjon. Lisaks on tema sõnul võimalik probleemidele lahenduste otsimiseks koostada uurimisraporteid.

Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver ütles novembri lõpus Postimehele, et probleemkomisjonide loomise eelnõud on läbinud riigikogus esimese lugemise ja seega pole komisjone veel moodustatud. Tema sõnul pole praeguseks ka täielikult selge, millist tuge komisjonid riigikogu kantseleilt vajaksid. «Seetõttu ei ole võimalik täpselt öelda, kui suur saaks olema nende komisjonide tööga seotud kulu kantseleile,» lausus ta.

Siiski märkis ta, et kui arvestada komisjonide seletuskirjades kirjeldatud ülesandeid, liikmete arvu ja töö jätkumist kuni 2019. aasta alguseni, võiks neid tinglikult võrrelda parlamendi erikomisjonidega. Riigikogus tegutseb kolm erikomisjoni: julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon. «Ühe erikomisjoni aastane eelarve on ligikaudu 50 000 eurot,» ütles Seaver.

Seadus lubab moodustada parlamendis probleemkomisjoni, kui läbitöötamist vajab mõni konkreetne olulise tähtsusega probleem. Komisjon moodustatakse riigikogu otsusega, kus määratakse nii komisjoni koosseis, ülesanded kui ka volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitab probleemkomisjon riigikogule oma tööst aruande.

Viimati moodustas riigikogu probleemkomisjoni 2003. aasta sügisel eesmärgiga tõhustada HIV, aidsi ja narkomaania ennetustegevust. Komisjon lõpetas oma töö 2004. aasta septembris.