Esimesed põgenikud jõuavad Eestisse jaanuaris

Politsei- ja piirivalveameti sideohvitser Priit Põdra. Foto: Liis Treimann

2. novembril Itaaliasse põgenike siia toomist ette valmistama suundunud politsei- ja piirivalveameti sideohvitser Priit Põdra kinnitab intervjuus, et esimesed kaheksa ümberpaigutatavat põgenikku jõuavad Eestisse jaanuaris.

Te olete nüüd natuke rohkem kui kuu aega Itaalias olnud, et ette valmistada põgenike toomist Eestisse. Täpsemalt, läksite sinna looma koostöövõrgustikku, et tagada Eestile sobiv põgenike Itaaliast Eestisse ümberpaigutamise protsess. Kuidas teil seni läinud on?

Tahaksin rõhutada, et Itaaliaga koostöö on sujunud väga hästi. Kõik vajalikud kontaktid on läbi käidud, kõik kohtumised on toimunud korrektselt ja meile on edastatud vajalikku informatsiooni. Itaalia teeb omalt poolt kõik, et põgenike taustakontroll oleks põhjalik ja kõik isikud saaksid tuvastatud. Arutatud on erinevaid probleeme, juriidilisi küsimusi ja ka juba täpseid tingimusi, kuidas asi Eesti poolt välja nägema hakkab.

Millised on probleemid ja mis on täpsed tingimused?

Kas just nüüd probleeme nimetada, aga tingimused on need, mis Eesti on omalt poolt välja pakkunud ehk keda me profiilidena Eestis näha tahaksime - pered, üksikvanematega pered, alaealised ning need isikud, kellel on Eesti ühiskonnas lihtsam lõimuda ehk siis kellel on kergem tööd leida - kes oskavad inglise keelt ja kellel on spetsiifilised tööoskused. Ühesõnaga, kes saaksid meie ühiskonnas hakkama.

Kas te olete põgenikega ka otseselt kokku puutunud, nendega tõlgi abil suhelnud? Mõnes põgenikelaagris käinud?

Otseselt ma nendega suhelnud ei ole, aga kaks nädalat tagasi külastasin Lampedusa registreerimiskeskust. Seal on isikud, kes on võetud kummipaatidelt laevade peale ja siis Lampedusale toimetatud. On ka teisi keskusi, kuhu neid viiakse. Lampedusas toimub siis nende isikute kontroll ehk nad tuvastatakse ja registreeritakse, neilt võetakse sõrmejäljed ja ühtlasi viiakse läbi meditsiiniline kontroll.

Keda te seal nägite?

Seal oli igasuguseid inimesi. Lampedusas on loodud on kõik tingimused, et pered saaksid olla teistest eraldatud. Eraldi on paigutatud ka mehed, naised, alaealised. Väga palju seal inimesi ei olnudki. Itaaliasse saabuvate põgenike arv on praegu languses. Kui varem tuli Itaaliasse päevas kuskil 750-800 inimest, siis praeguse seisuga on sisserändajaid ehk paarsada nädalas.

Millest langus tingitud on?

Kindlasti on üks põhjus selles, et talv tuleb peale ja mööda Vahemerd on raskem Itaaliasse jõuda, kuid suurt rolli mängib ka Itaalia politsei ja Europoli töö tabamaks inimkaubitsejaid, kes põgenikke üle riigipiiride toimetavad. Alles hiljuti teatas Europol mitmekümne inimsmugeldaja vahistamisest.

Nii jõuavad põgenikud Itaaliasse, täpsemalt Lampedusa saarele. Foto: Foto: Reuters

Kas nüüdseks on selgunud, millal esimesed põgenikud Eestisse jõuavad?

Räägime tulevast jaanuarist. Eesti poolt on vajadus kindlasti tõhusamalt julgeolekukontrolli teostada, lisaks on kohapeal väga palju teisi liikmesriike, kes põgenikke vastu võtavad. Alguses arvasime, et protsess läheb kiiremini, kuid seda on mõjutanud vahepealsed sündmused ning neid detaile, mida läbi arutada, on palju. Kõik see võtab aega. Praeguse seisuga tulevad esimesed põgenikud seega jaanuaris.

Mitmest põgenikust me räägime?

Näeksime kahe põgenikupere ehk kokku kaheksa inimese ümberpaigutamist. Itaalia võib pakkuda ka alaealisi või üksikvanemaid, ent kokku tuleb neid Eestisse ikkagi kaheksa. Itaalia poolt pole veel põgenike toimikuid Eestisse saadetud. Oleme esitanud Itaaliale oma profiilieelistused ning meie soovid julgeolekukontrolli tegemiseks. Praegu panebki Itaalia toimikuid vastavalt meie eelistustele kokku. Toimikutes on identifitseerimise dokumendid, sõrmejäljed, isiku pilt ja ütlused, mis ta andnud on. Need kõik jõuavad Eestisse ja selle põhjal Eesti otsustab, keda vastu võtta.

Mis siis edasi saab?

Kui esimene ümberpaigutamine on toimunud, siis on juba kõik nüansid paika jooksnud, seejärel toimub hindamine, et mis võiks paremini olla.

Kas see, kuhu esimesed põgenikud Eestis paigutatakse, veel selgub?

Seda veel arutatakse, see on sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Tervisekontrollid, elukoha leidmised ja kõik muu on juba ministeeriumi teha.

Ja paari aasta jooksul tuleb siis Eestisse umbes 500 põgenikku?

Jah, praegu on juttu olnud viiesajast.

Vahepeal räägiti, et põgenikehulgaga kimpus olev Itaalia ei ole meile ühtegi peret välja pakkunud ja et põgenikud ei tahagi Eestisse tulla.

Tegelikult põgenikud ei saa valida, kas nad tahavad Eestisse tulla või mitte. Kui toimikud isikute kohta on kokku pandud, siis vastavalt profiilieelistusele saadetakse need Eestile ja kui Eesti on jah-sõna öelnud, siis selgitatakse neile isikutele, et nad võivad Eestisse minna.

Arusaamatus on tekkinud sellest, et kui põgenikelt esiti küsiti, kuhu nad minna tahaks, nimetasid nad Saksamaad, Rootsit või Prantsusmaad. Ümberpaigutamise protsess hõlmab aga kõiki Euroopa Liidu riike, seega ei saa nad valida, kuhu nad tahavad või ei taha minna.

Novembris toimus Itaaliast põgenikke vastu võtvate riikide sideohvitseride kohtumine. Mida te kohtumisel arutasite?

Sideohvitseride kohtumised toimuvad regulaarselt, kus arutame erinevaid küsimusi. Sideohvitseridelt küsitakse näiteks arvamust, mis võiks olla teisiti ja paremini ning need kohtumised toimuvad diskussiooni vormis.

Kas Pariisis ja mujal viimasel ajal toimunud terrorirünnakud on protsessi kuidagi Itaalias kohapeal mõjutanud? Näiteks tehakse taustakontrolli veelgi põhjalikumalt?

Taustakontroll oli ka enne põhjalik, kuid nüüd pööratakse sellele kindlasti veel suuremat tähelepanu, et just kogu see tuvastamise pool ja sõrmejälgede edastamine käiks korrektselt.

Terrorirünnakud meil lähemal ja meist kaugemal on inimestes hirmu tekitanud. Hirmu külvavad ka meile väga lähedal, Soomes ja Rootsis toimuvad vägistamised, milles varjupaigataotlejaid kahtlustatakse. Kuidas te inimesi rahustaksite?

Mis puudutab seda hirmu, siis selle jaoks teevadki Eesti ametkonnad koostööd, et kogu ümberpaigutamise protsess oleks ohutu ja turvaline. Eelistame peresid ja nende jaoks on sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud programm, kuidas neid Eesti ühiskonda parimal moel lõimida. Üheselt välja tuua, et kõik põgenikud, kes Euroopasse tulevad, on kurjategijad, me kindlasti ei saa. Meie teeme omalt poolt kõik selleks, et kontroll oleks turvaline ja et kõik intervjuudes antud informatsioon tõele vastaks.

Levitatakse isegi kuulujutte, et valitsus toob meile salaja ilma rahva teadmata juba pagulasi sisse. Et neid tuuakse öösiti Tallinna lennujaama erilendudega. Räägitakse ühiselamutest, kuhu neid salamahti paigutatakse.

Kindlasti valitsus ei too põgenikke rahva teadmata sisse. Kuid rääkides illegaalsest piiriületusest, siis Eesti on praegu ikkagi transiitriik, mis tähendab, et kui illegaalid Eestisse tulevad, soovivad nad enamasti vaid Eestist läbi minna, et siis Saksamaale või Poolasse jõuda.

Kui rääkida põgenike kohanemisest, siis näiteks hiljuti ütles Linzi Johannes Kepleri Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Wolfgang Wagner intervjuus Postimehele, et immigrandid lihtsalt ei kohane Euroopas, ei sobitu läänelike sotsiaalsete struktuuride ja inimõigustega. Mis te sellest arvate?

Mis puudutab ümberpaigutamist, siis Euroopas pole sellist praktikat varem olnud. Seega ei saa ma seda hästi kommenteerida. Eks kohanemine sõltu suuresti sellest, millised tingimused riik neile loob, aga ka sellest, kui koostööaldis põgenik ise on. On selliseid näiteid, kus pagulased on väga hästi integreerunud. Nad saavad keeleliselt hakkama, töötavad kellegi heaks või avavad ise oma ärisid. Ikkagi Eesti riik seab oma tingimused ja annab põgenikele võimaluse koolis käia ja tööd leida. Kõik oleneb, kuidas protsess ikkagi käima läheb. Üheselt väita, et kohanemist kindlasti ei toimu, mina ei julgeks.

Rääkides veel veidi teie missioonist, siis kuidas teie päevad välja näevad? Kas pigem kohtumised kohtumiste järel või palju paberitööd?

Pigem kohtumised, kokkusaamised teiste sideohvitseridega ja rahvusvaheliste ametite esindajatega. Ja sidevahetus Eestiga.

Te käisite ka vahepeal Eestis.

Jah, erinevad kohtumised toimuvad ka Eestis. Arutame ministeeriumides, milline olukord praegu Itaalias on, milliseid marsruute mööda põgenikud liiguvad ja palju muud.

Kas Eestist saadetakse inimesi Itaaliasse veel juurde?

Kui tekib vajadus teiste sideohvitseride saatmiseks, siis seda kindlasti ka tehakse. Praegu pole veel kedagi juurde saadetud.

Kui kaua te Itaalias veel olete?

Seda ei oska ma öelda. Protsess veel käib ja hetkel olen siin. Minu lähetus kestab muidu kuus kuud.

---

Rände sideohvitser, senine keskkriminaalpolitsei uurija Priit Põdra korraldab Itaalias infovahetust rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste Itaaliast Eestisse toomise protsessis ja loob sidemed sellesse kaasatud rahvusvaheliste ametkondadega. Sideohvitseri missiooni peamine eesmärk on luua kontaktide võrgustik, mille kaudu saavad Eesti ametiasutused võimalikult palju informatsiooni potentsiaalsete ümberpaigutatavate kohta. 

Tähtis osa rände sideohvitseri tööst on ka piiriülese kuritegevuse ning üldise rändeolukorra kohta teabe vahendamine Eestisse. Rände sideohvitseride võrgustiku liikmena saab ta Eesti ametkondadele kiiresti vahendada rändeinfot. Samuti jagada teiste riikide praktikat ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse tõkestamisel. Sideohvitseri tööruumid asuvad Roomas Eesti saatkonnas.