Tallinna kainestusmajal täitub täna esimene tööaasta, sel puhul kogunesid muljete vahetamiseks Tallinna linna, Lääne-Tallinna keskhaigla ja PPA Põhja prefektuuri esindajad.
Tallinna kainestusmajal täitus esimene tööaasta
Kainestusmaja juht politseikapten Karla Kilk avaldas partneritele suurt tänu ja tõstis eriliselt esile hästitoimivat koostööd, vahendas Raepress.
«Koostöö politsei ja haiglatöötajate vahel on olnud suurepärane, info liigub tõrgeteta ja usun, et kainestusmaja võiks olla erinevate struktuuriüksuste koostoimimise parimaks näiteks,» ütles Karla Kilk esimesest aastast kokkuvõtet tehes.
Abilinnapea Merike Martinson tunnistas, et kainestusmaja projekt on olnud tema abilinnapeatöös kõige raskem.
«Vastuseisu ja mittemõistmist oli algul nii palju, et vahepeal tundus asi juba lootusetuna. Täna võib öelda, et kainestusmaja on osutunud väga vajalikuks ja hästitoimivaks. Oluliselt on vähenenud probleemid joobes isikutega haiglate erakorralise meditsiini osakondades ja sotsiaalmajutusüksustes, tagatud on meditsiiniline järelvalve ning ära hoitud nende kodutute külmumisoht, keda purjuspäi öömajja võtta ei saa.»
Tallinna linna poolt hallatavas hoones Lääne-Tallinna Keskhaigla territooriumil paiknev kainestusmaja alustas kainenema toodute vastuvõttu mullu 16. novembril. Kainestusmaja käivitamisel võeti eeskujuks Helsingi vastavad kogemused.
Kainestusmajas on kokku 30 kahekohalist kambrit, kainenejate arv on varieeruv ja kõige suurem koormus on tavaliselt kuu algul, mil kainestusmajja on päeva jooksul toodud ligi 35 klienti. Kokku on aasta jooksul registreeritud 5959 külastust, eestlaste, venelaste ja soomlaste kõrval on sagedasemateks klientideks lätlased, rootslased, poolakad ja inglased, kokku 80 teiste riikide kodanikku. Eksootilisemad kunded pärinevad Nepaalist ja Uus-Meremaalt.
Tervishoiuteenust on osutatud kokku 750 kainenejale, neist 500 on jälgitud kambrites. Kainestusmajas töötab kokku 14 Põhja prefektuuri teenistujat, kaheksa on politseiametnikud.