/nginx/o/2015/12/01/4756419t1hc6ce.jpg)
Suured terrorirünnakud maailmas muudavad tavapärasest kahtlustavamaks ka inimesed Eestis. Nii saab rohkem tähelepanu ka tänavale jäetud spordikott.
Pariisi rünnakud on Eestis pommihirmu veidi suurendanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti pressiesindaja Evelin Uibokand ütles Postimehele, et alates 13. novembrist, kui toimusid Pariisi rünnakud, on Eestis olnud 15 pommikahtlust. Neist 12 on olnud Harjumaal.
«Võib öelda, et pommikahtluste arv on mõneti seotud maailma sündmustest. See tähendab, et kui kusagil midagi juhtub, siis see mõnevõrra mõjutab pommikahtluste arvu,» märkis Uibokand.
Samas aga rõhutas ta, et pommigruppide väljakutsete arvu tõus pommikahtlustele on olnud marginaalne ja tahtlust ehk pommiimitatsioone pole olnud. «Pigem on tegemist olnud kogemata maha jäetud kottidega,» lisas ta.
Näiteks suleti laupäeva õhtul Tallinna lastehaigla juures liiklus, kuna prügikastist avastati kahtlane ese. Eset saadeti kontrollima pommirobot, mis tuvastas, et ese on ohutu.
Samal õhtul helistati häirekeskuse numbril ja teatati, et Pärnus Tammsaare tänaval asuvas parklas on sõiduautos pomm. Kontrollimisel midagi kahtlast ei tuvastatud ja politsei pidas teo toimepanemises kahtlustatavana kinni 16-aastase noormehe.
Mõni päev varem, 1. detsembril oli Tallinna kesklinnas taas liiklus suletud, kui inimeste tähelepanu pälvis tänavale jäetud kahtlane kott. Kontrollimisel selgus, et kotis olid riided.
Pommikahtlustele reageerib pommigrupp ja sündmust lahendab demineerija. Abijõuna on sündmuskohal päästjad, politseinikud ja kiirabi.