/nginx/o/2010/02/24/319489t1h1ea3.jpg)
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul on majanduskriis kahandanud oluliselt kaitseväelaste sissetulekuid.
Laaneots: ohvitseride sissetulekud pole enam konkurentsivõimelised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ohvitseride ja kaadriallohvitseride sissetulekud ei ole enam konkurentsivõimelised. Elukalliduse kiire tõusu tõttu ei ole kaadrikaitseväelaste palganumbrid enam kooskõlas nende teenistuse eripära, suure töökoormuse, vastutuskoormaga ja hindadega,» rääkis Laaneots kaitseväe 92. aastapäeval peetud kõnes.
Kaitseväe juhataja sõnul kogenud vanemveebleid, kapteneid ja majoreid tänavalt värvata ei õnnestu ning seetõttu vajab kaitsevägi uut palgapoliitikat, kus palgatase oleks kooskõlas vastutuse ja koormusega.
«Kaitseväelased ja ametnikud teenivad meie riiki ja rahvast eesmärgile pühendunult, kella vaatamata. Selle töö tulemus on käegakatsutav: üksused on välja õpetatud, varustatud meie riigi võimaluste piires, mobilisatsiooni- ja kaitseplaanid olemas, neid harjutatakse pidevalt läbi,» rääkis Laaneots.
Tema hinnangul on neli aastat tagasi heaks kiidetud sõjalise riigikaitse ülesehituse põhimõte end igati õigustanud.
«Majanduskriis tõestas veel kord, et riigile rasketel aegadel on üldisele kaitseväe-kohustusele tuginev kaitsevägi palju odavam ja tõhusam kui täielikult kutseline armee, mis võib ebapiisava tasustamise korral väga kergesti laguneda ja laiali minna,» nentis Laaneots.
Kaitseväe juhataja sõnul vajab rahvas ka psühholoogilist kaitset, et vastu panna mõjutusoperatsioonidele ja vaenulikule propagandale. «Vastase ja igasuguste lotilate katseid desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet, tuleb võtta sama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut,» ütles Laaneots.
Kaitseväe 92. aastapäevale pühendatud vastuvõtul anti üle ka aasta ohvitseri ja allohvitseri preemiad. 50 000 krooni suuruse preemia said Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem ja lennubaasi allohvitser vanemveebel Janek Tauram.
10 000 krooni suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem major Enno Mõts, õhuseiredivisjoni operatiivohvitser kapten Kristo Vallimäe, Afganistani toetusüksuse NSE-9 ülem leitnant Asso Treksler ja mereväe staabi personaliohvitser leitnant Meelis Kants.
Allohvitseridest said ergutuspreemia maaväe staabi allohvitser staabiveebel Hannes Vaalmets, lennubaasi allohvitser vanemveebel Kaido Külasalu, Kõrgema Sõjakooli põhikursuste veebel vanemveebel Veljo Saarniit ning kaitseväe peastaabi allohvitser veebel Kristo Pals.