/nginx/o/2015/10/08/4570959t1hbcbb.jpg)
Euroopa Liidu siseministrid leidsid tänasel kohtumisel ühtse viisaruumi Schengeni lepingu peatamise asjus, et hetkel pole seda vaja teha, kuna Kreeka esitas lõpuks taotluse abi saamiseks piiri tugevdamisel.
Pevkuri sõnul Schengeni lepingu peatamist kartma ei pea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oli tänase kohtumise põhiküsimus see, kas Kreeka muudab oma suhtumist või mitte. Eile õhtul saadeti Euroopa Liidu piirivalveagentuurile Frontex taotlus, et saada appi inimesi, kes aitaks piiri tugevdada. Frontexil on taotluse hindamiseks aega viis päeva.
«Hetkel on Frontexil 457 meest ja naist abis, Kreeka palub juurde 886 inimest, kes teeksid piirivalvetööd, oleksid tõlgid, taustakontrolli tegijad, dokumendieksperdid. Nüüd on see vaja ära hinnata ja siis saab uuesti arutada seda,» rääkis Pevkur, et kuna «Kreeka hakkas end liigutama», pole põhjust rääkida, et peaks Schengeni sisepiiridel kontrolli taastama.
Kreekal ja Euroopa Liidu liikmesriikidel on eriarusaam sellest, miks abipalvega viivitati. «Teistel riikidel on selge arusaam, et abi saamiseks peab olema riigipoolne kirjalik väljendus. Kreeka püüdis täna meile väita, et nad on abi küsinud juba pikemat aega, aga nende poolt polnud see kuidagi kirjalikult vormistatud,» rääkis siseminister, et Kreeka käitumist on raske mõista. Seda, et välispiir on vaja kontrolli alla saada, on Pevkuri sõnul Kreekale räägitud juba «väga-väga pikka aega».
Pevkuri arvates ei ole tõenäoline, et Schengeni ruum lähitulevikus kaob. Tulevik sõltub nüüd paljuski sellest, mida Kreeka järgnevatel nädalatel ja kuudel teeb, kuid ka liikmesriikidel on oluline roll panustada.
Ka Eesti on valmis Kreekale abi osutama, ent siseministri hinnangul oodatakse Frontexi hinnang ära, otsustamiseks läheb järgmisel nädalal. Ka juba täna osalevad Eesti ametnikud Frontexi missioonil Kreekas.
Otsustama peab Pevkuri sõnul ka seda, kuidas liikuda edasi Sloveenia missiooniga. Eesti ametnikud viibivad seal vähemalt selle aasta lõpuni, nende ülesandeks on aidata kohalikel kolleegidel piirialal korda tagada.
Eesti võimekuse üle Kreekasse inimesi appi saata Pevkur spekuleerida ei soovinud. Samas ütles ta, et Eestil on võimekus saata eelkõige PPA töötajaid, näiteks tõlke riigil pakkuda pole.
Pevkuri sõnul otsustati siseministrite kohtumisel edasi liikuda ka Euroopa Liidu tasandil piirivalveüksuse loomise teemaga. «Eesti huvides on sellega edasi liikuda, sest Eestil on ka ju vaja ELi ja Schengeni välispiiri kaitsta. Kui õnnestub meile siia lisaressurssi saada või vajadusel inimjõudu juurde saada, siis me kindlasti oleme sellest huvitatud,» kommenteeris siseminister.
Ajaleht The Financial Times kirjutas eile, et seoses põgenikekriisiga on Kreeka piirivalvesüsteemis esinenud puudujäägid, mis seavad ohtu terve Schengeni piirkonna. Leht kirjutas, et ministrid hakkavad arutama ettepanekut, mille alusel saaks Euroopa Komisjon õiguse soovitada ühe või mitme Schengeni tsooni sisepiiri sulgemist kuni kaheks aastaks.