Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Reinsalu: sideandmete säilitamisel on oluline roll võitluses kuritegevusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Georgi Beltadze
Copy
Sidekaablid
Sidekaablid Foto: SCANPIX

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel. Ministrite arutelu keskendus põhiliselt vajadusele tagada julgeolek ja tõhus võitlus kuritegevuse vastu. Sellega seoses arutasid ministrid põhjalikult õiguskaitseasutuste juurdepääsu võimalusi sideandmetele.

Justiitsministrid arutasid, millised on Euroopa Liidu järgmised sammud seoses sellega, et Euroopa Liidu kohus tunnistas 2014. aasta kevadel nn sideandmete säilitamise direktiivi kehtetuks, teatas justiitsministeerium pressiteate vahendusel.

Reinsalu märkis, et sideandmetel on ülimalt oluline roll kuritegevuse vastases võitluses. «Sideandmed hõlmavad suurt hulka teavet, mida sideoperaator seoses teenuse osutamisega saab. Me ei räägi siin siiski sõnumi sisust, vaid eelkõige erinevate sideseansside toimumise andmetest – IP-aadress, mobiiltelefoni asukoht, valitud numbrid jt. Nende andmete alusel on õiguskaitseasutustel  näiteks võimalik tuvastada kuriteoohvrite asukohta, selgitada välja  kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud või avastada pedofiili kasutajakonto,» selgitas Reinsalu.

Kuigi ELi kohtu otsus ei toonud automaatselt kaasa liikmesriikide riigisiseste reeglite kehtetust, on olukord Euroopas praegu väga killustatud. «Mitmed EL liikmesriigid ei säilita enam sideandmeid ja see takistab piiriülest koostööd. Kuritegevus aga ei tunne piire ja meie kohustus on tagada, et kurjategijad ei saaks õigusemõistmise eest põgeneda. Seega peab Euroopa Liit selles küsimuses ühtselt tegutsema.»

Eelmisel aastal kehtetuks tunnistatud direktiiv oli vastu võetud pärast 2004. aastal Madriidis ja 2005. aastal Londonis toimunud terrorirünnakuid. Terrorismi- ja mitmete teiste raskete kuritegude korraldajad asuvad sageli erinevates riikides.

«Hiljutised rünnakud Pariisis olid uurimise andmetel korraldatud Belgiast. Seega on väga tähtis, et erinevate riikide õiguskaitseasutused saaksid selliste kuritegude ennetamisel ja uurimisel teha tõhusat koostööd ning neile peavad olema kättesaadavad samad vahendid. Kurjategijad ei tohiks pääseda õigusemõistmisest pelgalt selle pärast, et ta kasutas teise riigi SIM-kaarti,» rõhutas Reinsalu. «Seetõttu ootab Eesti, et Euroopa Komisjon esitaks lähiajal õigusakti ettepaneku, mis ühtlustaks liikmesriikide õigust sideandmete valdkonnas ning tagaks  erinevate põhiõiguste vahel vajaliku tasakaalu.»

Lisaks arutati nõukogul rändekriisi õiguslikke aspekte ning terrorismivastase võitlusega seotud küsimusi.

Tagasi üles