Saarte kogu: riigi tehtud otsustusvigu ei pea kinni maksma rahvas

Parvlaev Kõrgelaid. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eesti saari esindav Saarte kogu ei mõista, miks parvlaevapiletid kallinevad ja pelgab, et see võib piirata saarlaste liikumisvabadust. Ministeeriumi hinnangul pole hinnatõus suur ja saarte elanikud saavad jätkuvalt pileti poole odavamalt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib järgmise aasta 1. veebruarist tõsta parvlaevapiletite hinda keskmiselt 13–20 protsendi võrra.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõus on veetransporditoetusena Väinamere Liinid OÜ ja TS Laevad OÜ tarbeks ette nähtud kokku 18,5 miljonit eurot, prognoositavad reaalsed kulud aga ulatuvad ligi 19,3 miljoni euroni. See tähendab 800 000 euro suurust puudujääki eelarves, mille katmiseks soovib riik tõsta piletite hinda.

Saarte kogu juhatus arutas täna ministeeriumi hinnatõusu kava ja leidis, et kardetavasti piirab piletite kallinemine elanike liikumisvabadust. Saarte kogu plaanib analüüsida, millised tagajärjed hinnatõusul veel olla võivad.

«Kindlasti peab ministeerium suutma lahti rääkida, kes ja kuidas võidab nii suure, 20-protsendilise hinnatõusuga ja miks üldse tekkis selline hinnatõusu vajadus.

«Oluline on see, kui palju nii suur hinnatõus siiski mõjutab saarte majandus- ja sotsiaalelu. Me kardame, et ilmselt tagajärjed saavad sotsiaalvaldkonnas olema tõsisemad kui majanduses,» hindas Saarte kogu esimees Leo Filippov.

Sotsiaalvaldkonna all peab Filippov enda sõnul silmas eeskätt inimesi ja nende liikumisvabadust. «Hinnatõus hakkab piirama saarte elanike liikumisvabadust. See annab hoogu juurde saartelt lahkumisele. Ja regionaalpoliitikale see kindlasti kasuks ei tule. See võib viia selleni, et süveneb saarte elanike kõrvalejäämine nii-öelda mandri hüvedest.»

Filippov tunnistas, et praegu on praamipiletite hinnad olnud saarte elanikele jõukohased. «Kui vaadata meie praami ülevedude statistikat, siis see on üllatuslikult tõusnud. Tegelikult on põhjus selles, et kütuse hind on madal olnud, inimesed on saanud liikuda,» rääkis ta.

«Selge on see, et kui on vähe inimesi, siis ei ole ju ka majandust. Lõpuks me olemegi sedasi lõplikul allakäigu teel. Praegu ei julge seda siiski veel väita,» leidis ta.

Filippovi sõnul on Saarte kogu jaoks transporditeema kogu aeg aktuaalne olnud ja seni on riik saarte elanikega arvestanud. «Praegu tundub küll nii suur hüpe, et sellele ei ole veel saadud mõistlikku seletust,» arvas ta.

Saarte elanikud soovivadki tema sõnul, et ministeerium selgitaks, miks on vajalik piletihindu tõsta. «Kindlasti peab ministeerium suutma lahti rääkida, kes ja kuidas võidab nii suure, 20-protsendilise hinnatõusuga ja miks üldse tekkis selline hinnatõusu vajadus. Rahvas tunneb, et tehtud otsustusvigu ei pea kinni maksma rahvas,» toonitas Filippov.

Saarte inimestele on Filipponi sõnul oluline, et ühendus saartega ei halveneks ei kvaliteedis ega ühenduste sageduses. «Kui kvaliteet nõuab võib-olla rohkemat raha, siis seda ju mõistetakse, aga kui selle hinnatõusuga soovitakse midagi muud kinni maksta, siis see ei ole aus.»

Uued laevad tulevad 2016

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Mihkel Loide tõdes, et viimati tõsteti parvlaevapiletite hindu 2013. aasta veebruaris.

«Kolme aasta jooksul on parvlaevaliinide kulud oluliselt suurenenud, peamiselt erimärgistatud kütuse kasutamise lõpetamise ja palkade tõusu tõttu. Kulud on suurenenud ka seetõttu, et praegu liinidel olevad väiksemad laevad peavad klientide teenindamiseks tegema rohkem reise,» põhjendas ta ja lisas, et uued, sobivamad laevad tulevad liinile järgmisel sügisel.

Võrreldes üle-eelmise aastaga suurenes kolme liini käigus hoidmise maksumus tänavu hinnanguliselt 2,9 miljoni euro võrra.

«Tegelikud muutused piletihindades jäävad reisijale mõnekümne sendi piiresse, samuti on oluline teada, et ka edaspidi on saarte inimestele sooduspiletid tavapiletitest 50 protsenti odavamad,» rõhutas Loide.

Saarte kogu endine esinaine Pille Lõvend võttis meie praamiühenduse kokku järgmiste sõnadega: «Tee, lõhu, aga ära vahi – selline põhimõte on praegu olnud.»

Lõvendi arvates oli Eesti saartel varem viimase peal parvlaevaühendus. «Siis võttis ministeerium kätte ja lõpetas selle ära, praamid läksid Saksamaale. Ma saan aru ka – kuhu see ettevõtja nad siis paneb, kui siin enam pole võimalik. Praegune praamiühendus on meil ju tagasiminek mitukümmend aastat kui võrrelda selle tasemega, mis meil oli.»

Leo Filippov usub aga, et vanad praamid suudetakse uute ootuses siiski üle elada.

Uued parvlaevad hakkavad saarte elanikke sõidutama juba vähem kui aasta pärast. Tallinna Sadam ehitab Saaremaa ja Hiiumaa liinidele 1. oktoobriks 2016 neli uut parvlaeva, kummalegi liinile kaks.

«Kõigil neljal uuel laeval on jääklass, nad saavad sõita ilma puksiiri või jäämurdjata,» märkis Mihkel Loide.

Iga laev mahutab vähemalt 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on reisiparvlaeval vähemalt 600 sõitjale, sealhulgas sisesalongis on istekohti vähemalt 400.

«Uutel laevadel on ka võimalus neid kergesti ümber ehitada vedelgaasil sõitvateks, kui see peaks sõitmiseks soodsam ja mõistlikum lahendus olema,» lisas Loide.

Parvlaevapiletite hinnad veebruarist:

• Tavaline sõitjapilet Kuivastu-Virtsu vahelisel liinil tõuseb seniselt 2,6 eurolt 3,2 eurole, Rohuküla-Heltermaa liinil 3 eurolt 3,6 eurole. 
• Saarte elanike sooduspiletite hinnad tõusevad neil liinidel Saaremaale minnes 1,3 eurolt 1,6 eurole ja Hiiumaale minnes 1,5 eurolt 1,8 eurole.
• Sõiduauto piletite hind Kuivastu-Virtsu liinil tõuseb uuel aastal senise 7,4 eurolt 9 eurole, Rohuküla-Heltermaa liinil 8,8 eurolt 10 eurole.
• Nagu sõitjapiletid, on ka sõiduauto sooduspiletid poole odavamad – Kuivastu-Virtsu liinil 3,7 euro asemel alates veebruarist 4,5 eurot ning Rohuküla-Heltermaa liinil 4,4 euro asemel 5 eurot.