Helir-Valdor Seederi venna väitel koondati ta politseist riigikokku kandideerimise pärast

Tosin aastat politseis töötanud riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi vend väidab, et ta koondati korrakaitsjate ridadest, kuna kandideeris riigikokku.

Seederi väitel tekkis tal tööandjaga ebakõla, kui politsei- ja piirivalveamet (PPA) sai teada, et ta astus Vabaerakonna liikmeks ja kandideerib riigikogu valimistel. Samal ajal töötas Seeder PPA korruptsioonikuritegude büroos (KOKB), nähtub Seederi blogist.

PPA leidis, et kuna KOKB ülesanne on muuhulgas tuvastada ka ebaausate poliitikute poolt sooritatud süütegusid, siis tekkis Seederil huvide konflikt. Seeder astus seejärel küll Vabaerakonnast välja, kuid jäi riigikogu valimistel kandideerima. PPA-s viid ta aga üle majanduskuritegude büroosse.

Lõpuks otsustas PPA Seederi koondada, milles mees ise näeb põhjusena enda poliitilisi vaateid. «Peale 12 aastat laitmatut tööd politseis olen tänasega 30.11.2015 siis koondatud politseist - riigikogu valimistel kandideerimise pärast. Mis on absurdselt kõlav demokraatliku riigivõimu allasurumisele suunatud kuritegu,» kirjutas Seeder oma ajaveebis.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel saatis kolmapäeval kirja PPA peadirektorile Elmar Vaherile seoses Vabaerakonna nimekirjas riigikokku kandideerinud Seederi politseist koondamisega väidetavalt tema poliitilise tegevuse tõttu. «Kui kodanikul on seaduslik õigus kandideerida ja olla erakonna liige, siis sellesse puutuv saab olla ainult tema ja erakonna asi, kui ei ole tõestatud, et sellega on seotud mõni õigusrikkumine. Arvame, et igale kodanikule peab olema tagatud võimalus vastavalt seadusele osaleda poliitilises elus ja anda oma panus,» märkis Herkel.

Vabaerakonna liider toob esile Seederi blogis avaldatud PPA korruptsioonikuritegude büroo juhi politseimajor Mati Ombleri kirja, kus üksuse juht väljendab pahameelt, et Seeder ei teavitanud juhtkonda, kui ta Vabaerakonnaga liitus ja 2015. aasta riigikogu valimistel kandideerida otsustas.

Huvide konflikt?

Ombleri hinnangul «ei olnud aktsepteeritav» isegi see, et Seeder astus tööandjale vastu tulles 2014. aasta detsembris Vabaerakonnast välja ja jätkas vabakandidaadina ning töötas sel ajal teises büroos. «Loetletakse ka põhjuseid, miks büroo juht otsustas avaldada Seedrile survet, et ta ei tegeleks poliitikaga: «huvide konflikt, objektiivsuse kahtluse alla seadmine, usaldusväärsuse kadu ja kaitsjate poolt kohtus meie menetlustele varju heitmine.» Lisatud on, et PPA juhtkond oli sellise käsitlusega nõus,» märkis Herkel.

Tema sõnul tekib selle peale küsimus, kas on juhtumeid, kus Vabaerakond oleks sattunud kriminaaluurimise alla? «Sellised juhtumid puuduvad, kuid see pole peamine. Me soovime tuletada teile meelde, et kodaniku õigus olla erakonna liige ja kandideerida on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. Õigust liituda erakonnaga piiratakse konkreetsete ametikandjate puhul, nagu näiteks politseiametnikud või kohtunikud. Antud piirang ei lange Seedri isikule, kuna ta ei olnud politseiametnik politsei- ja piirivalve seaduse tähenduses, vaid hoopis teenistuja avaliku teenistuse seaduse (ATS) tähenduses,» rõhutas Herkel ja lisas, et ATS-i alusel töötavate isikute erakonnaliikmelisus ei ole piiratud.

«Juhime teie tähelepanu, et õigus olla valitud ei ole piiratud sarnaselt erakonnakuuluvusega. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 60 ütleb, et «Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik». Tegemist on demokraatlikus ühiskonnas üliolulise põhiseadusliku õigusega, mille piiramine kujutab endast tõsist õigusriivet. Nagu te teate, on ka tegevpolitseiametnikud valimistel kandideerinud,» märkis Herkel.

PPA: koondamise põhjus oli teine

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Tuuli Härson ütles Postimehele, et kõigil ametnikel, sealhulgas politseiametnikel on lubatud kasutada oma põhiseaduslikku õigust kandideerida riigikogu või kohalike omavalitsuse valimistel.

Samas tuleb tema sõnul silmas pidada, et üksus, kus Seeder kandideerimise ajal töötas, uurib erakondliku kuuluvusega inimeste korruptsioonisüütegusid ja ka valimistega seotud süütegusid, nagu näiteks hääle ostmine, valimispettus või ebaseaduslik agitatsioon.

«Aktiivne poliitik, kes ka ise valimistel osaleb, ei tohiks objektiivsuse tagamise kaalutlusel samal ajal olla ka valimisprotsessis järelevalve funktsioonis ning teiste poliitikutega seotud menetluste läbiviija,» märkis Härson.

«Panemata kahtluse alla Seederi erapooletust ja meelekindlust politsei ülesannete täitmisel, peab huvide konflikti oht nii olulises küsimuses nagu valimised olema välistatud. Ükskõik milline süüteomenetlus peab olema aus ja erapooletu ning nii ka näima,» lisas ta.

Härsoni kinnitusel ei ole Seederi ametikoha koondamine seotud kevadiste valimistega. Nimelt korraldati tema sõnul tänavu 1. detsembrist ümber töö korruptsioonikuritegude büroos, kus analüüsitalituse koosseis vähenes ühe ametikoha võrra. Koondamisotsuse tegemisel võrreldi kõiki sarnast tööd tegevaid ametnikke ja nende ülesandeid.

«Seederi ametikoht koondati, kuna tegemist ei olnud politseiametnikuga, mis tähendab, et ta ei saa vajadusel täita kõiki politseilisi ülesandeid. Samuti võeti arvesse, et teistel talituses sarnast tööd tegevatel inimestel on alaealised lapsed,» selgitas PPA pressiesindaja.