:format(webp)/nginx/o/2015/02/26/3814043t1h90c8.jpg)
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut palus justiitsministeeriumilt kiiremas korras abi, et töösse mattunud ekspertidelt koormust vähemaks võtta.
Kohtuekspertiisi instituut palus kriisist väljatulemiseks justiitsministeeriumi sekkumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) osutas, et juba pikemat aega on probleeme täiskasvanutele psühholoogiliste ekspertiiside tegemisega ning raskusi on tekkinud ka alaealiste ekspertiisidega.
Põhjus on lihtne – kohtupsühhiaatrid on tööga koormatud ja järjekorras ootavate ekspertiiside hulk muudkui kuhjub. Sel põhjusel on psühhiaatrid näiteks keeldunud ekspertiisi tegemisest vanglates ja kodustele voodihaigetele.
EKEI tõi pöördumises välja, et justiitsministeerium peab leidma raha ekspertide koolitamiseks. «Tartu Ülikooli akadeemiline psühhiaatria õppekava ei sisalda põhjalikult seksuaalteemade käsitlemist, praegu teeb seksuoloogilisi ekspertiise Eestis ainult üks psühhiaater-psühholoog ning isegi kordusekspertiisi ei saa teisele eksperdile määrata,» kirjutas instituut.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri tõdes, et ekspertide suurenenud töömaht on tekitanud keerulise olukorra. «Kohtupsühhiaatriaekspertiiside arv on viimastel aastatel tõusnud, mis on omakorda surve alla seadnud EKEI eelarve. Samuti on tekkinud olukord, kus eksperdid ei suuda ekspertiise kiiresti teostada ja probleeme on ka pädevate ekspertide leidmisega,» kinnitas Siitam-Nyiri.
Juhul kui Eestis ei muudeta lähiajal kohtupsühhiaatria valdkonda puudutavat õigusregulatsiooni, tekib EKEI hinnagul lähiaastatel olukord, kus enamus olemasolevaid psühhiaatreid ei ole suutlikkuse või pädevuse puudumise tõttu nõus ekspertiise tegema, menetluse tähtajad ületavad enamuses mõistliku aja ja psühhiaatriavaldkonna ekspertarvamust ei saa kasutada kohtumenetluse tõendina.
EKEI näeb ainukese lahendusena kohtupsühhiaatria valdkonda reguleerivate seadusaktide võimalikult kiiret muutmist. «Seadusandlust on vaja muuta nii, et kohtupsühhiaatriaekspertiis oleks vajalik määrata ainult kriminaalasjades ja keerulistes tsiviilasjades,» seisis pöördumises. EKEI lisas, et ülejäänu, näiteks teovõime määramine, mis moodustab kõige suurema osa ekspertiisidest, kuulub arst-psühhiaatri pädevusse ja selle osas saab ekspertiisi asendada arsti arvamusega.
Siitam-Nyiri sõnul moodustavad tsiviilmenetlustes määratud ekspertiisid, näiteks eestkoste määramised ja pikendamised, kohtupsühhiaatriaekspertiiside mahust praegu ligi kolmandiku.
EKEI tegi ettepaneku moodustada justiitsministeeriumi (kriminaal- ja tsiviilõiguse esindajad), sotsiaalministeeriumi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja EKEI esindajatest justiitsministeeriumi juurde töörühm, et töötada kriisist väljatulemise tegevuskava.
«Justiitsministeerium on analüüsimas nii seaduse regulatsioone kui ka ekspertiiside määramise töökorraldust, et leida võimalikke lahenduskohti. Millised need täpsemalt on, on hetkel veel vara rääkida, kuid teeme selle käigus tihedat koostööd ka EKEIga,» ütles Siitam-Nyiri.
Ta lisas, et EKEI on pöördumas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna poole, et teha ettepanek täiendada psühhiaatrite residentuuriaegset väljaõpet.