/nginx/o/2015/11/29/4752105t1hbb5f.jpg)
Keskerakonna värske aseesimees Jaanus Karilaid leidis eilseid kongressi valimistulemusi tõlgendades, et vastaskandidaat oleks võinud Kadri Simsoni asemel olla ükskõik kes – tulemus olnuks ikka sama, sest nõiajaht Edgar Savisaarele väsitas delegaadid lihtsalt ära.
/nginx/o/2015/11/29/4752381t1h21a2.jpg)
Toom: aseesimeheks nimetamine tuli täiesti ootamatult
Kui Edgar Savisaare võit oli Yana Toomi arvates loomulik, siis tema nimetamine aseesimehe kohale oli Keskerakonda kuuluva eurosaadiku sõnade kohaselt üllatus.
«Minu jaoks oli aseesimeheks nimetamine täielik ootamatus,» rääkis Toom ja lisas, et hindab ülesnäidatud usaldust tema vastu.
Keskerakondlane nentis, et uus ametikoht toob talle rohkem tööd juurde. «Minu nimetamisel ametisse suhtusin nii, nagu oleks mulle tööd juurde tekkinud. Olen kindlasti tänulik Edgarile usalduse ülesnäitamise eest, ent seoses tööga hakkab mul olema keerulisem.»
Ühendada aseesimehe kohustusi eurosaadiku tööga ei saa Toomil olema lihtne, sest nii nagu õige aseesimees peab ka tema hakkama regulaarselt külastama erinevaid valimisringkondi.
«Edgar on kaotanud oma varasema kerguse, näiteks selle vastu, mis toimub maal. Eile andsid kongressi delegaadid meile selge signaali selle kohta, et paljud piirkonnad loevad end mahajäetuks ja unustatuks. Tähendab, on vaja nende juurde minna ja vähemalt rääkida nendega. Silmnähtavalt hakkavad sellega tegelema aseesimehed, aga mitte tema (Edgar Savisaar – toim).»
Toomi sõnade kohaselt ei muuda parteis tehtavad ümberkorraldused opositsioonipoliitikute positsiooni, kaasa arvatud Savisaare peamise konkurendi esimehe valimistel, Kadri Simsoni oma. «Mitte midagi ei ole juhtunud Jüri Ratta või Kalev Kalloga, niisamuti ei juhtu mitte midagi Kadri Simsoniga. Ta töötab edasi. Ma loodan, et kõik läheb hästi,» märkis vastne Keskerakonna aseesimees.
/nginx/o/2015/11/15/4701971t1h67d7.jpg)
Karilaid: jätkan Ühtse Venemaa lepingu arutamist
Keskerakonna värske aseesimees Jaanus Karilaid nentis, et kui seni ei ole erakonna aseesimeestest eriti midagi sõltunud, siis tema tahab seda rolli olulisemaks muuta. Ka jätkab ta aseesimehena arutelu Ühtse Venemaa koostöölepingu tühistamise üle.
Eilsel esimesel kogunemisel Tondiraba jäähallis pani uus juhatus Karilaiu sõnul paika edasise töörütmi. Sel reedel pannakse paika sekretariaat, sh peasekretär. Keegi erakonnast lahkumisest ei teatanud.
«Ma sain kokkuleppele erakonna esimehega, et paneme Ühtse Venemaa koostöölepingu arutlusele järgmisse erakonna volikokku, kus kõik piirkonna esimehed saavad selle koostööprotokolli üle arutleda ja otsustada, kas seda tühistada või jätkata,» rääkis Karilaid. Ta kinnitas, et on ise lepingu osas jätkuvalt skeptiline, kuid lepingu üle tuleb läbi rääkida.
Juhatuse õhkkonda hindas Karilaid hoolimata sellest, et seal Simsoni ja Savisaart toetanud inimesi täpselt võrdselt on, rahulikuks. «Kõik olid väga sõbralikud ja isiklikult ma soovin, et mingeid leere enam ei oleks. Valimisdebatid on peetud. Inimesed on oma südamelt saanud ära rääkida, kuidas nad erakonna tulevikku näeksid ja nüüd on erakonna juhtkonna ülesanne nende erinevate arvamustega võimaluste piires arvestada,» sõnas Karilaid ja lisas, et vastasseisudest tuleb üle saada.
Valimistulemuste taga nägi Karilaid eeskätt nõiajahti Savisaarele, vastaskandidaadil tema arvates tähtsust polnud.
«Seal oleks võinud olla ükskõik milline vastaskandidaat, oleks saanud samasuguse tulemuse, sest Keskerakonna ja Edgar Savisaare üle on see nõiajaht kestnud vähemalt 15 aastat. Eks paljud delegaadid on sellisest psühholoogilisest pressimisest väga väsinud ja paljud lootsid, et ehk saaks selle pressingu alt siis välja, kui me erakonna esimehe välja vahetamine. Muud seletust sellele ei ole,» põhjendas ta.
Karilaid ei usu, et Kadri Simsonit avalikult toetanud delegaate karistatakse. «Ega eelmine kord, kui Jüri Ratas sai tugeva tulemuse, ta on neli aastat asespiiker olnud. Omal ajal Siiri Oviir sai europarlamenti, oli seal kümme aastat.»
Senisest tõhusam võiks Karilaiu hinnangul siiski olla töö maapiirkondadega. «Tuleb tavapärane töörütm tagasi saada, see on kõige olulisem,» lisas ta.
/nginx/o/2015/04/01/3925171t1h3a50.jpg)
Ivanova: rohkem tähelepanu vajab eesti valija
«Erakonna esimees ütles, et nüüd on lahing peetud ja peame edasi minema ja eks siis jätkame tööd,» meenutas uus aseesimees Olga Ivanova seda, mis toimus pärast esimehe Edgar Savisaare võidu väljakuulutamist uue juhatuse kogunemisel. «Arutasime seda, et peasekretäri otsustame järgmisel koosolekul,» lisas ta.
Ivanova tõi välja, et eile otsustati, et juhatuse koosolekud hakkavad nüüd toimuma esmaspäeva asemel reedeti, kuna europarlamendi saadikule ja aseesimehele Yana Toomile sobib nii paremini.
Ivanova tõdes, et Kadri Simson sai kongressil esimehe kandidaadina väga korraliku tulemuse. «See näitas, et ta vist tegi korralikku tööd. See lõhenemine sõltub sellest, kuidas võib-olla Kadri Simson ja tema meeskond käitub ehk siis, millised on nende eesmärgid,» lausus Ivanova ja lisas, et Simson kinnitas ka eile, et jätkab tööd erakonnas ja fraktsiooni esinaisena.
«Ei ole tunda, et erakond hakkaks lõhenema,» märkis ta. Keskfraktsiooni esimees valitakse tema sõnul nagu ikka, kord aastas märtsikuus.
Ivanova järeldas eilsest erakonna valimistulemusest, et rohkem tähelepanu väärib Eesti valija ja noor valija. Erakonna aseesimehena plaanib Ivanova südameasjaks võtta nende valijateni jõudmise.
Keskerakondlane nentis, et kuigi reitingu järgi sobib Keskerakonna programm paljudele, pole nad siiski saanud koalitsioonierakonnaks. «Küsimus on selles, et miks me ei ole saanud näiteks riigikogu valimistel piisavat häältesaaki, et hakata koalitsioonipartneriks,» nentis ta.
«Teeme ka järelduse sellest kriitikast, mida oli kuulda just valimiskampaania ajal. Me mõistame, et me hakkame tõhusamalt tegelema piirkondadega,» kinnitas ta.
/nginx/o/2015/11/29/4752339t1h5a71.jpg)
Kotka fraktsiooni juhi kohast: kuulen sellest esimest korda
Siret Kotka kinnitas, et kuuldused sellest, nagu võiks temast saada järgmine fraktsiooni juht, jõuavad tema kõrvu esimest korda.
«Keskerakonna fraktsiooni esimees on täna meil Kadri Simson ja selles osas ma ei spekuleeriks rohkem. Uued fraktsiooni valimised, mis on iga-aastased ja korrapärased, toimuvad kevadel ja siis on kõigil, kes fraktsioonis kandideerida tahavad, see võimalus,» rääkis Kotka, kes ei näe põhjust erakorraliseks fraktsiooni juhi valimiseks.
Kotka hindas õhkkonda eilsel juhatuse kogunemisel pärast esimehe valimistulemuste selgumist rahulikuks. «Edgar Savisaar tänas kõiki, kes said valituks ja said juhatusse,» ütles Kotka ja lisas, et Keskerakonnas on tavaks see, et pärast võitlust enam rusikatega ei vehita.
Kotka ei kahtle, et Kadri Simson ja Jüri Ratas erakonnas jätkavad. Läbitud võitlus tegi tema arvates Keskerakonna hoopis tugevamaks ja ühtsemaks. «Eks inimesed võtavad paar päeva rahunemiseks ja siis minnakse edasi. Need liikmed, kes said Keskerakonna juhatusse, peavad ikkagi tervikuna Keskerakonna huvide eest seisma ja seda üle-eestiliselt,» lausus ta.
Aseesimehena näeb Kotka, et Keskerakond peaks välja töötama tugevama maaelupoliitika.
Keskerakonna juhatusse pääsesid Jüri Ratas (571 häält), Mailis Reps (458), Aadu Must (392), Enn Eesmaa (388), Kalev Kallo (361), Siret Kotka (333), Mihhail Kõlvart (320), Taavi Aas (313), Jaanus Karilaid (299), Mihhail Korb (290), Priit Toobal (286), Olga Ivanova (281), Yana Toom (268) ja Jaak Aab (242). Juhatusse kuulub ka fraktsiooni esimees Kadri Simson.