Kaljulaid: CV põhjal sobib Parts kontrollikoja liikmeks väga hästi

Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid. Foto: Peeter Langovits

Alates 2004. aastast Euroopa Kontrollikojas Eesti esindajana töötanud endine Isamaaliidu liige Kersti Kaljulaid selgitas intervjuus Postimehele, mida kontrollikoja liikme ametikoht endast ikkagi kujutab ning kas Juhan Parts oleks sobiv tema tööd jätkama.

Mida Euroopa Kontrollikoja Eesti esindajaliikme ametikoht hästi lihtsalt öeldes endast kujutab?

Eestis eksisteerivatest ametikohtadest on see ametikoht kõige sarnasem riigikontrolöri ametiga. Erinevus on ainult selles, et Euroopa Liidul, nii nagu ka paljudel ELi liikmesriikidel ei ole mitte üks riigikontrolör, üks isik, vaid on terve kogu otsustajaid. Ehk see on selline kontrollikoda, nagu seda eesti keeles nimetatakse. Sinna kuulub ELi puhul igast liikmesriigist üks inimene, kokku on neid 28.

Rahandusminister Sven Sester tegi täna valitsusele ettepaneku esitada kontrollikoja liikmeks Juhan Parts. Teda toetavad nii IRL kui Reformierakond. Kas Parts on teie hinnangul sellele ametikohale sobiv inimene?

Kui võtame ette Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286, siis siin on kirjutatud, et kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Punkt.

Lihtsamalt öeldes on organisatsiooniväliste auditeerimisasutuste puhul tegu välise auditiasutusega ja selleks ongi Eestis riigikontroll. Juhan Parts ei ole mitte ainult töötanud riigikontrolli asutuses, vaid on ka seda juhtinud. Seega CV (elulookirjeldus - toim) põhjal vastab ta kriteeriumidele väga hästi.

Kes teie hinnangul võiks Eestist peale Juhan Partsi veel kontrollikoja liikmeks sobida?

ELi leping jätab valitsusele kontrollikoja kandidaadi osas piisavalt valikuruumi. Teisi kandidaate ei ole hetkel valitsusele esitatud. Alternatiive saab vastavalt Eesti protseduurile valitsusele välja pakkuda rahandusminister. Mulle tundub, et otsustamisahelasse mitte kuidagi puutuva isikuna oleks mul väga kohatu sellele küsimusele vastata.

Kui Juhan Partsi kandidatuur leiab valitsuse heakskiidu, siis peab liikme kinnitama veel Euroopa Liidu nõukogu, kes peab enne nõu Euroopa Parlamendiga. Kui tõenäoline see on, et nõukogu heakskiitu ei anna ja kuidas see protsess üldse välja näeb?

Selline variant on kahtlemata olemas. Iga riigi poolt esitatud kandidaat peab läbima kuulamised Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komitees ja nemad hindavad täiendavalt kandidaadi sobivust, olles läbi lugenud tema CV ja esitanud talle küsimused. Komisjon teeb oma otsuse hääletamise teel. Seejärel hääletab kandidaatide üle ka parlamendi täiskoosseis. Kõik kandidaadid kinnitab ühe nimekirjana ametisse ELi nõukogu.

Euroopa Parlamendis on kõige sagedasem komistuskivi see, kui parlament küsib kandidaadilt, et kui me ei peaks teie kandidatuuri toetama, siis kas te loobute kandideerimast. Kui sellele küsimusele eitavalt vastata, siis on üsna keeruline seda kuulamist läbida. Ühtegi teist sellist üldist tunnust, mille alusel võiks öelda, et ühel või teisel kandidaadil on parlamendis lihtne või keeruline, ei ole. Küsimusi võib tulla aga igasuguseid, neid ei ole võimalik ette ennustada.

Kas varem on juhtunud, et liikmesriigi poolt esitatud kandidaat ei saa ELi tasandil heakskiitu?

Selliseid asju on juhtunud, see ei ole üldse mitte haruldane. Mulle meenub kohe viis sellist juhtumit viimase 10 aasta jooksul, kus inimesed on parlamendis läbi põrunud. Seejärel on üldiselt nimetatud uus kandidaat. On olnud ka juhus, kus parlament kandidaati heaks ei kiitnud, aga kuna nõukogu ei vaata kandidaate ükshaaval, vaid käsitleb neid koos, siis nemad kiitsid nimekirja siiski heaks ja see inimene töötas kuus aastat Euroopa Kontrollikoja liikmena.

Variante on mitmeid, ennustada ei maksa. Võin vaid nii palju öelda, et ükski eestlane ei ole siiamaani läbi kukkunud.

Kuidas te oma pikad tööaastad kontrollikojas kokku võtate ja mida te edasi plaanite teha?

Eestisse naastes olen valmis minema tööle poliitikauuringute keskusesse Praxis. Need aastad siin on olnud kindlasti selles mõttes väga huvitavad, et ELi toimimine saab väga selgeks.

Lühidalt Kersti Kaljulaiu tööst ELis

• 7. mail 2004 sai Kersti Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja liikmeks ning ta määrati II auditigruppi (struktuuripoliitika, transport, teadusuuringud ja energeetika).
• Kersti Kaljulaid oli ühtlasi Europoli ühise auditikomitee liige.
• Alates märtsist 2006 kuni märtsini 2008 oli Kaljulaid kontrollikoja halduskomitee esimees.
• Alates veebruarist 2008 kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige, esindades II auditikoda.
• Pärast kontrollikoja ümberkorraldamist oli Kaljulaid alates 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö).
• Alates jaanuarist 2014 on ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.

1977. aastal loodud kontrollikoda toimib kolleegiumina. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Senise Eesti esindaja volitused Euroopa Kontrollikojas kestavad 2016. aasta maikuuni.