/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/07/28/409849t1h72f7.jpg)
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tuleks invaliidsuspensioni määramisel hakata hindama inimeste töövõimetuse asemel töövõimekust ja võtta uus hindamismeetod kasutusele juba järgmise aasta jooksul.
Pevkur: töövõimetuse asemel tuleks hinnata töövõimekust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suurem probleem muidugi oli mõned ajad tagasi, kui oli üks teine sotsiaalminister ja muudeti puudega inimeste määramise süsteemi, mis tõi hüppeliselt meile puuetega inimesi juurde,» ütles sotsiaalminister BNSile puuetega inimeste toetuse kasvu kommenteerides.
Kagu-Eestis kuni 40 protsenti elanikest puudega
Pevkuri arvates on kindlasti oma mõju ka tööturul, kuid seda, miks puuetega inimeste arv erinevates Eesti piirkondades suuresti erineb, ta öelda ei osanud.
«Kui me kaardi peale vaatame, siis kagu piirkond hiilgab mõne valla puhul 40 või suurema protsendiga, kes on puudega ja kui me vaatame Kirde-Eestit, seal on see number natuke väiksem ja kui me tuleme Loode-Eestisse või Harjumaa piirkonda, siis siin on vallad, kus on kaks-kolm protsenti puudega inimesi,» iseloomustas Pevkur praegust olukorda.
«Tahes-tahtmata ja täiesti õigustatult tekib inimestel küsimus, kuidas on nii, et Eesti eri piirkondades elavad inimesed on nii erineva tervisega,» ütles minister. «Ma ei tahaks ühtegi sõna või kommentaari öelda nende inimeste kohta, kellel on juhtunud õnnetus, kes on kaotanud jala, kellel on nägemine ära, kellel on kuulmispuue. Kui aga puuet on võimalik määrata tervislikust seisundist tulenevalt, olgu selleks siis kõrgvererõhutõbi või mõni muu selline näitaja, siis see tekitab kindlasti õigustatult riigikontrollis küsimusi,» leidis minister.
Töövõimekus sõltuks töö liigist
Pevkuri sõnul on eesmärgiks proovida järgmise aasta jooksul hakata töövõimetuse asemel määrama inimeste töövõimekust. «Ma olen kasutanud seda näidet, mis on üsna ilmekas, et kui inimene mingi õnnetuse tagajärjel peaks kaotama jala, siis liikumist nõudval tööl on ta sada protsenti töövõimetu, samas kontoritööl on ta sada protsenti töövõimeline ehk tuleks hinnata inimese töövõimekust,» selgitas ta.
Praegu kehtiv süsteem, mille järgi määravad puude perearstid koos sotsiaaltöötajatega, ei ole ministri arvates kõige usaldusväärsem.
«Ühest küljest on nemad inimesele kõige lähemal ja oskaksid kõige paremini hinnata, teiselt poolt on neid, kes ütlevad, et taastame ekspertiisikomisjonid, kus siis tõesti sõltumatud inimesed vaatavad inimese arstlikele näitajatele otsa ja määravad selle puude,» ütles minister.