/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2332475t1hd5a6.jpg)
Riigikohtu teisipäevase otsusega jäi lõplikult süüdi naine, kelle poolt kasulapseks võetud tüdruk sattus sama pere poegade vägistamisohvriks, kuid kes ei reageerinud toimunule vajalikul määral.
Kasulapseks võetud tüdruk sattus kasuvendade vägistamisohvriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistuse järgi võttis Lõuna-Eestis elav naine 2005. aasta lõpus hooldamislepinguga endale kohustuse hoolitseda alaealise tüdruku eest ja seda kuni 2014. aasta veebruarini. Naine kohustus tegema hooldatava üle järelevalvet, tagama tema turvalisuse ja kohe teavitama olukorrast, kus ta ise või tema täiskasvanud perekonnaliikmed ei vasta enam teenuse osutamise nõuetele sotsiaalhoolekande seaduses sätestatu kohaselt.
Süüdistuse järgi teatas tüdruk naisele, et viimase kaks poega on alates 2010. aastast nende ühises kodus teda pika aja jooksul seksuaalselt väärkohelnud. Väidetavalt oli naine ka ise vahetult tunnistajaks sellisele kuritööle, kuid ei teinud muud, kui vaid võttis ühelt poegadelt karistuseks ära taskuraha, seisab süüdistuses. Seega said poisid tüdruku vägistamist jätkata ja tegid seda kuni mullu 1. veebruarini, kui õiguskaitseorganid lõpuks sekkusid, seisab süüdistuses.
Tänavu jaanuaris mõistis Tartu maakohus naise süüdi selles, et isikuna, kelle kohustus oli hoolitseda kannatanu eest,võimaldas olukorra, kus alaealist hoolealust saadi korduvalt seksuaalselt rünnata. See tähendab, et sooritas kuriteo tegevusetusega. Vägistamisele kaasaaitamises mõistis aga kohus ta õigeks, kuna puudusid tõendid, et ta vahetult oleks kuritöö tunnistajaks olnud. Kohus karistas naist kaheaastase tingimisi vangistusega kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Ühtlasi mõistis kohus süüdi ohvrit vägistanud noorukid.
Naise kaitsja viis vaidluse ringkonnakohtusse, leides, et tegemist on eeskujuliku ja kohusetundliku lapsevanemaga, kes tuleks õigeks mõista. «Esitatud süüdistus on ebakonkreetne, selle tekstist ei nähtu, millal ja mil viisil sai süüdistatav teada, et kannatanut on tema elukohas seksuaalselt ära kasutatud, ja millal kannatanu sellest talle rääkis. Kannatanu ütlused on vastuolulised ja neist ei selgu, et ta rääkis vägistamisest,» märkis kaitsja.
Tartu ringkonnakohus küll veidi kohendas naise süüdistust, kuid jättis üldjoontes süüdimõistmise muutmata ning ka karistuse suuruse samaks, samuti lisas, et naine peab katseajal alluma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.
Teisipäeval jättis naise süüdimõistmise üldjoontes muutmata ka riigikohus, vabastades vaid naise kontrollnõuete täitmisest katseajal.