Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Ossinovski: alkoholipoliitika eesmärk on muuta sotsiaalset normi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski Foto: Sander Ilvest

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles kolmapäevases riigikogu infotunnis, et alkoholipoliitika erinevate riiklike meetmete põhiline eesmärk on muuta valitsevat sotsiaalset normi.

«Kui täna on alkoholi tarbimine selgelt sotsiaalseks normiks, siis tahaksime jõuda olukorrani, kus see niimoodi ei ole,» sõnas Ossinovski. «Selleks, et seda saavutada, tuleb üheaegselt rakendada mitmeid meetmeid: tuleb teha teavitust, tuleb teha ennetust, tuleb tegeleda alkoholiraviga ja siis kolme olulise komponendiga, mis on alkoholi hinna tõstmine, müügiedenduseks reklaami piiramine ja ka müügitingimuste piiramine,» loetles Ossinovski.

Ossinovski kinnitusel liigutakse alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise selle eelnõuga edasi ja jaanuari alguses loodetakse see anda valitsusele otsustamiseks. Keskerakonna vastavasisulist eelnõu ei toetanud valitsus Ossinovski sõnul seetõttu, et alkoholipoliitikale on vaja läheneda kompleksselt ja erinevate meetmete koosmõjus.

Ossinovski möönis, et alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu piirab selgelt ettevõtlusvabadust. «Ettevõtlusvabadus on üks põhiseadusliku kaitse all olev õigus, mistõttu peavad kõik muudatused, mis selles tehakse, millega piiratakse ettevõtlusvabadust, olema põhjendatud, õigustatud ja tehtud tegelikult sellise tähtajaga, et ettevõtjatel on võimalik mõistliku aja jooksul oma tegevust uue õiguskorra järgi ümber reguleerida ja ümber kohandada. Selletõttu on mõned piirangud selles eelnõus tõesti pikema jõustumisajaga,» rääkis tervise- ja tööminister.

Üks pikema jõustumisajaga piirang puudutab vaheseinte ehitamist suuremates poodides, kuna selgelt see eeldab ümberkorraldusi. «Ma arvan, et on mõistlik, et suuremat olulisemat mõju omavate otsuste puhul on üleminekuaeg pikem. Tõsi, rahvatervise seisukohast loomulikult peaks neid otsuseid rakendama kiiremini, aga eks me elame ühiskonnas, kus tuleb eri huvide vahel teatud tasakaal leida,» nentis ta.

Tagasi üles