/nginx/o/2015/08/27/4423753t1hc768.png)
Riigikogu väliskomisjoni esimehe, endise kaitseministri Sven Mikseri sõnul muutus eile Venemaa suhtes soodne olukord, kus teda nähti Süürias terrorismivastases võitluses lääneriikidega samal pool rindejoont olevana.
Mikser: terrorirünnakute järgne soodne olukord muutus Venemaa jaoks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selge, et Venemaa sõjalennuki allatulistamine Türgi-Süüria piiril lööb mõra lääneriikide ja Venemaa koostöösse terrorismivastases võitluses. Nii halvasti, kui see ka ei kõla, tulid Pariisi terrorirünnakud Venemaa suhtes soodsal ajal. Venemaa tahtis näidata, et on koos lääneriikidega terrorismivastases võitluses samal pool rindejoont. Lennuki allatulistamine muudab kindlasti Venemaa jaoks olukorda,» ütles Mikser Kuku raadiole antud intervjuus.
Mikser märkis, et NATO väljendas eile intsidendi järel täielikku solidaarsust oma liikme Türgiga, mis andis Venemaale mõista, et liitlased on Türgi selja taga ja ei tasu teha järelemõtlematuid kättemaksuaktsioone. See ei halvendaks tema sõnul oluliselt suhteid mitte ainult Venemaa ja Türgi vaid ka Venemaa ja kogu lääne vahel.
Mikseri sõnul ei olnud õhupiiri rikkumise puhul tegemist Venemaa agressiooniga Türgi vastu, vaid pigem ülbuse ja hoolimatusega. «Samas ei saa öelda, et tegemist oleks esmakordse juhtumiga, kas eilse intsidendi puhul hoiatati Vene lennukit korduvalt, neid hoiatusi on tulnud ka varem,» ütles ta.
Nii halvasti, kui see ka ei kõla, tulid Pariisi terrorirünnakud Venemaa suhtes soodsal ajal. Venemaa tahtis näidata, et on koos lääneriikidega terrorismivastases võitluses samal pool rindejoont.
Mikser nentis, et kuigi president Vladimir Putini reaktsioon lennuki allatulistamisele on olnud vähemalt verbaalselt väga raevukas, mõistavad ka Venemaa liidrid olukorra tõsidust ja saavad aru, et türklased ei tee lihtsalt sõnu, kui nad lubavad õhupiiri rikkumistele reageerida. «Ma usun, et Venemaa on sunnitud lähiajal Türgi vahetust õhupiirist kaugemale hoidma,» lausus ta.
Mikser tõi esile, et Venemaa vajab töötavaid normaalseid suhteid Türgiga, kuna Süüria operatsioonideks vajalik logistiline varustus käib laevadega läbi Bosporuse väina ehk sisuliselt läbi Istanbuli kesklinna. Laevaliiklus läbi Bosporuse väina on küll reguleeritud rahvusvaheliste konventsioonidega, kuid Venemaale on laevade liikluse tagamiseks siiski vaja Türgi heasoovlikkust.
Mikser tõstis eilse intsidendiga seoses esile ka selle, et piirkonnad, kus Venemaa lennuk alla tulistati, ei tegutse Islamiriigi võitlejaid. Seal tegutsevad Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastased türgikeelsed rühmitusega, kellega Türgi tunneb teataval viisil suuremat lähedust.
«Kui lääneriigid annavad õhulööke ISISe positsioonidele, siis Venemaa pommitab kõiki, kes võitlevad president Assadi vastu. Venemaa on Islamiriigi vastaste õhulöökide osakaalu veidi tõstnud, kuid ka pärast Pariisi terrorirünnakuid ei ole Vene õhulöökide enamus suunatud mitte ISISe, vaid valdavalt teiste opositsioonirühmituste vastu,» ütles Mikser.
Türgi hävitaja F-16 tulistas eile alla Süüriast Türgi õhuruumi sisenenud Vene hävitaja Su-24.