Harju maakohtus jätkus täna kolmandat päeva kohtuprotsess kahe Tallinna mehe üle, keda riigiprokuratuur süüdistab islamiterrorismi toetamises.
Islamiterrorismi toetamises süüdistatav: ma ei ole ekstremist, terrorist ega radikaal
Terrorikuriteo rahastamise ja toetamise süüdistusega on kohtu ees Ramil Khalilov (25) ja Roman Manko (30), kelle kaitsepolitsei pidas kinni aprilli keskel Tallinnas ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati. Kumbki mees pole end süüdi tunnistanud.
Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Roman Manko tunnistas täna kohtu ees, et tutvus Süürias viibiva Ivan Sazanakoviga 2012. aastal Eestis mošees. «Tavaliselt kohtusime mošees, mõnikord kohtusime ka väljaspool mošeed, kuid mitte tihti,» kõneles mees.
«Mis puudutab tema ärasõitu, kui ma ei eksi, siis 2013. aastal, ta kõigepealt rääkis, et ta kavatseb sõita Türki õppima. Hiljem rääkis ta, et Egiptusesse keelt õppima. Olin selles veendunud,» jätkas ta ja kinnitas, et pole Sazanakovit ega tema abikaasat ja pere rahaliselt toetanud.
«Me suhtlesime Facebookis. Ma arvasin ja olin veendunud, et ta oli Egiptuses,» rõhutas ta.
«Sellest, et ta asub Süürias, sellest ma sain teada kuulujuttude järgi siis, kui massiteabevahendites hakati seda avaldama. Minu meelest oli see sellel aastal,» kõneles süüdistatav edasi.
Viimati suhtles ta enda sõnul Süürias viibiva Sazanakoviga selle aasta alguses Skype’is. «Põhiliselt me rääkisime olmeküsimustest, mõnikord rääkisime ka usust. Kunagi polnud juttu sellest, kus ta viibib.»
Kuigi Manko kodust leiti läbiotsimisel mälupulk, millel olid kaks islamiäärmuslusest pajatavat raamatut, kinnitas ta kohtus veendunult, et tema ei ole ekstremist ja pole jõudnud raamatuid isegi lugeda. Ta hankis need raamatud enda väitel lihtsalt tutvumiseks.
«Ma ei ole ekstremist, ma ei ole terrorist ega ka radikaal. Ma olen täielikus hämmingus. See, et oli mul olid raamatud salvestatud, ei näita, et ma olen mingi radikaal või ekstremist ja minu veendumused vastavad mis tahes uskliku veendumusele,» kõneles mees ilmselgelt erutunud olekus. Ta lisas, et kohtusse võiks tuua kellegi tema lähisugulastest ja küsida, kas ta on radikaal.
Manko märkis muu hulgas, et ta ei tea, mis Süürias praegu toimub, kuid see huvitab teda. «Mulle pakub huvi, mis seal toimub,» tunnistas mees ja parandas, et see pakub huvi igale moslemile oma usu pärast. Ta tunnistas siiski kohtunikule, et on vaadanud selliseid videoid, mis lähevad vastuollu islami põhimõtetega. Ka levitas ta Facebookis linke Süüria kohta ja tšetšeenide lehekülgi. Seda põhjendas Manko lihtsalt teiste informeerimisega.
Prokurör esitles tõendina ka telefonikõne, mille Ramil Khalilov tegi Roman Mankole 25. septembril 2013. aastal. Khalilov ütleb kõnes Mankole: «Vend helistas, teda on vaja abistada rahaliselt.» Manko küsib kõnes, et millist abi. «No sa said minust aru. Lühidalt: palus koguda 1000 eurot. Ainult kolm venda on kursis. Kuidagi ja võimaluse järgi oleks vaja kokku korjata.»
Manko ütles kohtus, et ta ei mäleta, millisest vennast jutt käib ja juttu võis olla ükskõik millise moslemi aitamisest. Mees ütles, et kui abi palumises ei mainita midagi keelatut, on inimlik teisi aidata. Prokuröri küsimusele, kas temalt on küsitud midagi keelatud, vastas mees, et näiteks sigarette ja alkoholi.
Manko kinnitas, et tema reis 2014. aastal Riiga ei olnud kuidagi seotud abi palumise või küsimisega Sazanakovitele. «Ma olin seal selleks, et suhelda moslemitega,» põhjendas ta.
Sazanakovid kaotasid Tallinnas töö
Süüdistatavate Khalilovi ja Manko sõber ning Süüriasse sõitnud Ivan Sazanakovit teadev Kazbulat Shogenov rääkis oma tunnistuses, et suhtles Sazanakoviga enne tema ärasõitu pidevalt, nad käisid koos taekwondo trennis. Shogenov tunnistas, et oli kogunud abi Ivani lastega üksi jäänud abikaasale Lolitale, kelle üürikorter vajas remonti.
Raha hakkas koguma Khalilov. «Khalilov on inimene, keda kõik usaldavad. Khalilov on tuntud selle poolest, et ta on alati valmis aitama. Kui ta on kelleltki raha küsinud, siis keegi ei küsi, miks, sest kõik usaldavad teda,» rääkis Shogenov.
Tunnistajad rääkisid, et mõlemad Sazanakovid, Ivan ja tema abikaasa Lolita, töötasid Tallinnas Lasnamäel keemiatehases, kus nad mõlemad töö kaotasid.
«Olid teatavad rahalised probleemid, kuna neile ei makstud välja seaduses ette nähtud hüvitisi. Sellepärast oli neil raske olukord,» märkis Shogenov.
Kohtu ette astunud teine süüdistatav Ramil Khalilov rääkis, et nad tundsid Ivan Sazanakoviga teineteist väga hästi. Mees elas isegi aasta-kaks tema korteris, kui tal oli majanduslikult raske aeg.
«Olen väga lähedane tema lastega, keda ma armastan,» lausus mees. Mehed tutvusid islami kultuurikeskuses Tallinnas 2012. aastal.
Khalilovi sõnul kolis Lolita Sazanakov pärast mehe Eestist lahkumist Narva. Seejärel asus Khalilov koguma enda sõnul raha Lolita Sazanakovi abistamiseks. «Ma ei öelnud kellelegi, et kogun Lolita Sazanakovi jaoks raha,» lausus süüdistatav ja lisas, et Lolital oli tekkinud olukorra pärast häbi.
Khalilovi sõnul palus Sazanakov temalt abi, et naine saaks reisida lastega mehe juurde Türki. Seda nii religioossetel põhjustel, kuna islamis ei tohi naine reisida üksi. Samuti oli tema teine laps veel imik, mistõttu vajas ta reisimisel abi.
Veel teel Ivan Sazanakovi juurde ei teadnud Khalilov enda sõnul, et mees asub Süürias, vaid nad pidid algselt minema Türki. Viimasel hetkel palus Sazanakov tal ka lennupileteid muuta. Tallinnast lendas Khalilov Lolita ja lastega Helsingisse, sealt Istanbuli ja sealt edasi Süüria piiri äärde. Lennujaama tulid vastu võõrad isikud.
«See oli hästi vaikne, rahulik koht. Tavaline maakoht. Midagi erilist seal ei olnud,» kirjeldas ta. Khalilov jätkas suhtlemist Sazanakovitega ka pärast tagasitulekut, kuna tahtis enda sõnul kindel olla, et lastega on seal kõik korras.
Khalilov kinnitas, et Ivan Sazanakov on saatnud talle kaks korda hiljem nn surnud postkasti oma pangaandmed. Uurijad tuvastasid, et mehed suhtlesid omavahel nn surnud postkastis, kus ühelt meiliaadressilt saadeti kirju samale meiliaadressile.
«Ta kirjeldas olukorda, mis seal on,» selgitas Khalilov omavahelise kirjavahetuse sisu. «Viimased kirjad olid sellised, et hakati väga täpselt kirjeldama, mida seal tehakse, aga mind see tegelikult ei huvitanud, seepärast ma ka ei vastanud nendele kirjadele.»
Khalilov ütles, et ta siiski siiamaani ei saa järeldada, et Ivan Sazanakov kuulub terroristlikku ühendusse.
Süüdistuse sisu
Esitatud süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Vaik rääkis täna kohtus, et kõik kolm meest – Khalilov, Manko ja Sazanakov – olid omavahel tuttavad juba enne seda, kui viimane neist Süüriasse läks. Khalilov käis süüdistuse kohaselt Sazanakovil Süürias ka külas ning toimetas kriisikoldesse ka mehe naise ja kaks last.
Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile «püha sõja» toetuseks raha.
Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.