/nginx/o/2010/11/12/465513t1he148.jpg)
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on perekonnaseaduse rakendamisel kerkinud üles mitmeid probleeme, mis tuleb kiireloomuliselt lahendada. Justiitsministeerium peab seaduste kohandamist pärast rakendumist normaalseks - tavalisest suurem tagasiside on tingitud sellest, et valdkond puudutab nii paljusid.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis riigikogu õiguskomisjoni esimehele Ken-Marti Vaherile saadetud kirjas, et ministeeriumi poole pöörduvad nii kodanikud kui valla- ja linnavalitsused mitmete küsimustega, mis pärast suvel jõustunud uut perekonnaseadust üles kerkinud.
Kiiresti peab ta vajalikuks lahendada neli seaduse rakendamisel üles kerkinud probleemi. Esiteks kasutatakse riiklike peretoetuste seaduses ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses veel võõrasvanema mõistet, mida uues perekonnaseaduses enam pole. Vaakum on tekitanud probleeme toetuse määramisel.
Vajalikke muudatusi pole õigeaegselt tehtud veel teisteski seadustes. Näiteks on peretoetuste seaduses sõnastus, mille kohaselt võib lapse sünniakti olla isa nime kanne tehtud ema ütluse alusel, uus perekonnaseadus sellist olukorda enam ei luba.
Ministeerium toob ka välja, et kohtud ei ole veel hakanud eestkoste üle järelevalvet tegema. «See tähendab, et kohtud küll seavad eestkoste ja kehtivad vanad eestkostemäärused, kuid järelevalvet ei tehta,» tõdeb minister oma kirjas.
Suureks probleemiks peetakse ka seda, et perekonnaseadus küll võimaldab vanematel hooldusõiguse küsimuses omavahel kokku leppida, kuid seda rahvastikuregistris fikseerida pole võimalik, mis tähendab, et vanemad peavad selle märke tegemiseks ikkagi kohtu poole pöörduma. «Seega on kogu panustamine kohtueelsesse lepitusse kaotanud oma eeldatud sisu,» kirjutab Pevkur.
Ebamõistlikke olukordi on uus perekonnaseadus tekitanud ka lapsendamissätete rakendamisel. Näiteks paneb seadus lapsendaja kohuseks lapse ülalpidamise alates sellest, kui laps on lapsendajate hooldada antud. «Praktikas on probleem selles, et kui vanem kasvatab last koos uue abikaasaga ja kui vanem, kes lapsega koos ei ela, annab nõusoleku lapsendamiseks, siis seadusest tulenevalt kaob tal ülalpidamiskohustus. Selline olukord ei ole aktsepteeritav, eriti olukorras, kus vanema abikaasal polegi soovi lapsendada.»
Seadus pole äpardunud
Möödunud nädalal saatsid riigikogu õiguskomisjonile oma loetelu uue perekonnaseaduse rakendamisel kerkinud probleemidest ka pangaliit ja advokatuur. Justiitsministeeriumi hinnangul pole see ebatavaline, et vaid neli kuud pärast uue seaduse jõustumist neid märkusi nii palju on, sest iga seadus vajab sujuvaks rakendumiseks aega.
«See, et uute seaduste kohta tagasisidet kogutakse, on igati tavapärane õigusloome protsessi osa. Kuna perekonnaseadus mõjutab väga paljusid inimesi, siis on loomulik, et see ühiskonnas ka enam kõneainet tekitab kui mõni kitsamat adressaatide ringi puudutav seadus,» vahendas ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
Ta lisas, et justiitsministeerium jälgib kindlasti uue perekonnaseaduse rakendumist ning kogub ja analüüsib selle kohta tagasisidet. «See on tavaline õigusloometöö osa ja seda tehakse kõikide seaduste puhul.»