Imaam Ildar Muhhamedšin: terrorismiprotsessi peategelased on jumalakartlikud inimesed

Harju maakohtus algas eile kohtuprotsess Ramil Khalilovi (vasakul) ja Roman Manko (paremal) üle, keda riigiprokuratuur süüdistab islamiterrorismi toetamises. Foto: Tairo Lutter

Harju maakohtus jätkus täna kohtuprotsess kahe tallinlasest mehe üle, keda riigiprokuratuur süüdistab islamiterrorismi toetamises.

Terrorikuriteo rahastamise ja toetamise süüdistusega on kohtu ees Ramil Khalilov (25) ja Roman Manko (30), kelle kaitsepolitsei pidas kinni aprilli keskel Tallinnas ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati. Kumbki mees end eile süüdi ei tunnistanud.

Süüdistuse kohaselt toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.

Eesti moslemid: aitamine ja korjanduste tegemine on islami kultuuris tavapärane

Esimesena astus täna tunnistajapinki kaitsjate kutsutud Eesti islamikoguduse ülemmufti, imaam Ildar Muhhamedšin, kes rääkis islamikommetest. Näiteks on prokurör süüdistuses välja toonud, et üks süüdistatavatest, Ramil Khalilov, toimetas Süüriasse seal terrorismirühmituses tegutseva Sazanakovi naise ja kaks tütart.

Imaami sõnul näevad islami kombed ette, et naisterahval on reisides alati kaasas inimene, kes teda reisi vältel kaitseb ja saadab. Eelkõige on selleks tema sõnutsi kas naise abikaasa või lähedane sugulane, näiteks isa või vanaisa. Kaitsja küsimusele, mis saab siis, kui naisel pole lähedasi sugulasi, kes oleks samuti islamiusku, vastas imaam, et sellisel juhul võib naine paluda abi inimeselt, keda ta usaldab.

Samuti on kaitsjad varem väitnud, et Khalilov ja Manko lihtsalt toetasid hiljuti töötuks jäänud Sazanakovi peret. Imaami sõnul on hättajäänute aitamine islami kultuuri üks alustalasi.

Imaam rääkis ka, et teab Khalilovit ja Mankot kui korrektseid inimesi, kes püüavad teisi aidata. «Nad on jumalakartlikud inimesed,» kirjeldas ta terrorismi toetamises süüdistatavaid mehi.

Samas aga sõnas ta, et kui peaks tõepoolest ilmnema, et keegi islamikogukonnast tegutseb terroristliku ühenduse ridades, siis neid inimesi ei tohiks mingil juhul toetada. Imaami sõnul kuulis ta Sazanakovi Süüriasse minekust alles ajakirjanduse vahendusel. Varem teadis ta vaid, et mees olla läinud kas Egiptusesse või Türki araabia keelt õppima.

Samasuguse ülevaate islami kultuuri tavadest andis ka teine tunnistaja, islami filoloog ja moslem Kätlin Hommik-Mrabte. Ka tema kinnitas, et islamiusku naised ei reisi üksi.

Ühtlasi rääkis Hommik-Mrabte, et ta on ühe korra ka mehele Süüriasse järgi reisinud Lolita Sazanakoviga kokku puutunud. See oli siis, kui Eestis elavad moslemid kogusid Süüria põgenike jaoks raha ning Sazanakovi naine oli kontakt Narvas.

Samuti rääkis Hommik-Mrabte, et islamikogukonnas on kellegi aitamiseks korjanduse tegemine väga tavapärane. Näiteks kui keegi jääb töötuks, siis korraldatakse mošees korjandus ning hiljem antakse raha abivajajale.

Küll aga kinnitas ta, et vähemalt tema eestvõttel ei ole Süüriasse pagenud Sazanakovite toetuseks raha korjatud. Ka imaam kinnitas, et tema poole ei ole keegi sellise palvega pöördunud.

Täna pidi kohtusse ilmuma ka tunnistaja Lätist, kellega üks kohtualustest, Roman Manko käis süüdistuse kohaselt Lätis kohtumas, eesmärgiga koguda raha Süüriasse saatmiseks. Tunnistaja aga kohale ei tulnud, väites, et on haige. Ta esitas ka lätikeelse arstitõendi, mida paraku ei suutnud lugeda kohus ega ka kaitsjad ise.

Kaitsjate sõnul on lätlasest tunnistaja igal juhul väitnud, et tema ei ole Mankoga kohtunud. Kohtuprotsess jätkub homme, kui kuulatakse üle ka süüdistatavad.

Süüdistuse sisu

Esitatud süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.

Menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Vaik rääkis täna kohtus, et kõik kolm meest – Khalilov, Manko ja Sazanakov – olid omavahel tuttavad juba enne seda, kui viimane neist Süüriasse läks. Khalilov käis süüdistuse kohaselt Sazanakovil Süürias ka külas ning toimetas kriisikoldesse ka mehe naise ja kaks last.

Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile «püha sõja» toetuseks raha.

Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.

Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.

Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.