Statistika: kui palju on kokkupõrgetes alarmsõidukiga hukkunud inimesi

Tartus Riia mäel sõitis väljakutsele kihutanud politseiauto otsa jalakäijale. Foto: Postimees

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on alates 2004. aastast liiklusõnnetustes, kus on osalenud ka politseisõiduk, hukkunud kokku üheksa inimest. Politseinik ei ole ühegi juhtumi puhul süüdi jäänud.

Liiklusõnnetused, kus on osalenud politseisõidukid
Create column charts

Nädalavahetusel vapustas Eestit traagiline õnnetus Tartus, kus alarmsõidul politseibuss sõitis ülekäigurajal otsa 20-aastasele mehele. Jalakäija hukkus sündmuskohal.

Möödunud aastal juhtus traagiline kolme hukkunuga õnnetus Lõuna-Eestis Piibe maanteel, kus sõiduauto kaotas libedal teel juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku otse liikunud politsei operatiivsõidukiga, mis seepeale teelt välja sõitis. Sündmuskohal hukkusid kaks ees istunud 23-aastast naist, hiljem haiglas suri taga istunud samaealine mees. Politseiametnik sai õnnetuses rindkere põrutuse.

15 aastat tagasi sõitis Tallinnas Kotka tänaval vilkurite ja signaaliga politseiauto Opel Astra ülekäigurajal otsa sõiduteed ületanud 76-aastasele Silviale, kes suri pool tundi hiljem avariipaigas. Naispensionär ei pannud tähele paremalt lähenenud Tallinna politsei operatiivautot, mis toimetas parasjagu kinnipeetavat Lõuna politseiosakonda.

PPA turvataktika ja alarmsõiduteenistuse vanem Toomas Malva, kelle teenistusse kuuluvad ka alarmsõidukijuhtide koolitajad, kinnitas, et ei statistikast ega ka tema enda kogemusest selgu ühtegi juhtumit, kus politseinik oleks jäänud süüdi kas tahtlikus või tahtmatus tapmises, kuna põhjustas operatiivsõidukiga liiklusõnnetuse, milles keegi hukkus.

«Üldjuhul ei ole see olnud politseisõiduki juhi süü,» tõdes ta.

Malva nentis, et kergeid plekimõlkimisi juhtub politsei operatiivsõidukitega iga kuu. Samas ütlevad Malva sõnul 15-aastase kogemusega koolitajad, et tänased alarmsõidukijuhi koolitused on raskeid juhtumeid oluliselt vähendanud.

«Aastate jooksul on politseisõidukitega toimunud liiklusõnnetused olnud pigem langustrendis ning selliseid õnnetusi, kus saavad viga inimesed, esineb haruharva,» rääkis ta.

Seda, kes alarmsõidukiga seotud liiklusõnnetuses süüdi on, peab iga konkreetse juhtumi puhul uurima eraldi. «Minu enda tänane hinnang ütleb, et see võib olla mõlemapoolne, sest kõikidel liiklejatel on kohustus alarmsõidukile teed anda ja alarmsõidukil, kes sõidab vilkuritega, on kohustus tagada sellisel sõidul ohutus. Nii et see on kohtu hinnangu küsimus,» lausus ta.

Liiklusseadus ütleb, et «alarmsõidukijuht peab liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse». «Ta peab sellega arvestama. Ametnik ei tohi kunagi eeldada, et kui sireen on peal, siis teda alati märgatakse ja talle antakse teed,» möönis Malva.

Kõik operatiivsõidukeid juhtivad politseinikud läbivad Malva sõnul spetsiaalse alarmsõidukijuhi koolituse, kus õpetatakse ja koolitatakse inimesi just selleks, et traagiliste tagajärgedega sündmusi ei toimuks.

Õpetuse järgi peab alarmsõidukijuht esmalt Malva sõnul langetama otsuse, kas ta kasutab alarmsõidukit alarmsõidukina ehk kas ta peab ületama kiirust või sõidab liikluseeskirjade järgi. Kui ta soovib liikluseeskirjade nõuetest kõrvale vaadata, peab ta sisse lülitama vilkurid ja vajadusel käima panema ka sireeni. «See on puhtalt tema otsus,» ütles Malva.

Koolitusel õpetatakse politseinikele sõidutehnikaid, millega on suurem tõenäosus, et politseinik jõuab õigesse kohta õigeks ajaks nii, et ta ei saaks ise viga ega vigastaks teisi liiklejaid. Samuti õpetatakse teatud ohte ette nägema. «Alarmsõidul on alati ohtlikud möödasõidud – kas teised liiklejad saavad aru, et alarmsõiduk sõidab. Samuti ristteed – kas saadakse aru sellest, et ristteed ületades on alarmsõidukil eesõigus,» selgitas Malva.

«Kui me näeme, et mõni politseinik on teadmatusest või oskuste puudumise tõttu tekitanud korduvalt liiklusõnnetusi, siis me suuname ta täiendkoolitusele,» kinnitas Malva ja lisas, et kui avastatakse selline juht, kes õnnetusi korduvalt on põhjustanud, siis kaalutakse tema suunamist ümber teisele ametikohale.

Tallinna kiirabil tuleb aastas ette 5-7 liiklusõnnetust, mis juhtuvad alarmsõidul. 2013. aastal sai sellisel õnnetusel kergeid vigastusi kiirabitöötaja. Rohkem vigastusi ei ole viimase viie aasta jooksul olnud.

«Alarmsõidul juhtunud õnnetuses on enamasti süüdi alarmsõidukijuht, kui just teine osapool otse liiklusseadust ei eira või ei ole joobes olnud,» nentis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas, kes lisas, et igat sellist õnnetust analüüsib nii politsei kui nende juhtkond. «Seni süülist käitumist ei ole täheldatud. Kahjud on kandnud kindlustus,» lausus ta.

Päästeameti sõiduki juhi süül ei ole alarmsõidul viimase kümne aasta jooksul hukkunud ühtegi inimest. Alates 2009. aastast on aset leidnud üks isikukahju, kui tänavu 31. augustil sõitis Tallinnas väljakutsel olnud päästeauto otsa kaheksa-aastasele poisile. Kokku on päästeamet tänavu kolme avarii tõttu liiklejate ravikulusid tasunud umbes 1300 euro väärtuses.