Eesti kaotas kontrolli HIV-postitiivsete süstijate statistika üle

Pildil HIVi sümboliseerivad punased lindikesed. Foto: SCANPIX

Kuigi Euroopa Narkoseirekeskuse andmetel on aastas lisanduvate HIV-positiivsete süstivate narkomaanide arv Eestis viie aastaga ligi kaheksa korda vähenenud, pole Tervise Arengu Instituudi uimasiseire keskuse teaduri Katri Abel-Ollo sõnul see kaugeltki nii. Tõenäoliselt muutusid numbrid ilusamaks vaid tänu sellele, et uus andmete kogumise süsteem pole korralikult tööle hakanud.

Kui Euroopa Narkoseirekeskuse andmetel haigestus Eestis 2008. aastal HIVi 36 süstivat narkomaani, siis Abel-Ollo hinnangul võis neid tegelikult olla umbes 75 protsenti kõigist haigestumisjuhtumitest ehk 400 ringis. «Reaalne olukord on ikka väga kurb,» ütles ta.

Andmeid kogutakse lünklikult

Nimelt ei kajasta Eesti nakkushaiguste register enamiku juhtumite puhul seda, mil moel HIVi haigestuti. Euroopa Narkoseirekeskuse statistika põhineb aga vaid neil juhtumitel, mille puhul nakatumise põhjus on teada. Neid jääb aga aasta-aastalt üha vähemaks, sest arstid on andmete kogumisel hooletumaks muutunud, ütles Abel-Ollo.

«Arvatava nakatumise põhjuse kirjapanek on vabatahtlik ja arstid lihtsalt ei täida seda välja, sest see on nende jaoks lisatöö,» rääkis ta.

Samas võib aga arvata, et enamik HIV-positiivsetest, kelle nakatumise viisi kohta andmed puuduvad, on haigestunud just narkootikume süstides ning seega ei kajasta statistika juba mitmeid aastaid tegelikku olukorda, selgitas teadur.

Abel-Ollo lisas, et ametliku statistika järgi on ka tänavu Eestis HIVi nakatunud vaid mõned  süstivad narkomaanid ning järgmisel aastal peaks meie olukord juhtumite vähesuse tõttu lausa paradiisi meenutama. Samas oli tänavu 5. novembri seisuga registreeritud 316 uut nakatumisjuhtumit ja tõenäoliselt moodustavad kolm neljandikku neist just narkomaanid.

Arstide hooletuse kõrval tõi ta statistika puudulikkuse põhjusena välja ka terviseameti uuenenud nakkushaiguste registri, mis pole seni korralikult tööle hakanud ja kuhu andmed korrektselt ei laeku.

Uus nakkusregister võimendab probleemi

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Maris Salekešin ütles, et andmete adekvaatsus ning usaldusväärsus on väga tähtis, sest see annab suunised tegevuste planeerimiseks. Ta pidas andmete ebaühtluse põhjuseks samuti alles 2009. aastal tööle hakanud registrit ning lootis, et süsteem hakkab arstidega koostöös paremini tööle ja annab riigile edaspidi põhjalikumat infot.

Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri tõdes, et arstid peaksid täitma teatise, mis sisaldab HIV-nakatunu kohta põhjalikumaid andmeid.

«Aga neid teatisi me oleme saanud kõikidest nakatunutest ligi 40 protsendi kohta. Ülejäänud arstid ei ole teatisi saatnud ja info on meil ainult labori diagnooside põhjal, kus on kirjas vaid inimese vanus, sugu ja diagnoosi registreerimise piirkond,» sõnas Saluri. Mis põhjusel arstid neid teatisi ei saada, ei osanud ta öelda.

Abel-Ollo arvas, et ehk ei mõista arstid, et selliste andmete kogumine on oluline, sest selle statistika põhjal tehakse olulisi otsuseid.