Eesti noortekodudesse satub rändega üksikuid välismaa noori

SOS lasteküla Keilas. Foto: Peeter Langovits

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnitusel jõuab Eestisse rände läbi aastas paar üksikut välismaa päritolu saatjata alaealist, kellele organiseeritakse majutuskoht ühes kahest SOS Lasteküla noortekodudest.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Madis Vaikmaa selgitas, et kui Eestis näiteks tabatakse saatjata alaealine, siis võetakse ühendust sotsiaalkindlustusametiga, kes organiseerib talle majutuskoha noortekodus, kuna seal on olemas inimesed, kes alaealise eest saavad hoolt kanda. PPA on palunud, et vajadusel oleks majutuskoht olemas 24 tundi ööpäevas ning seda ka võimaldatakse.

Lisaks majutuskohale määratakse saatjata alaealisele ka esindaja, kelleks on tavaliselt omavalitsuse lastekaitsespetsialist. Koos arutatakse läbi, mis saab edasi – näiteks, kas laps jääb Eestisse ja läheb siin kooli või naaseb päritoluriiki.

Vaikmaa kinnitusel on esinenud juhtumeid, kus saatjata alaealine on esitanud varjupaigataotluse ja on varjupaiga ka saanud.

Enamasti on Eestisse sattunud saatjata alaealised vanuses 16-17 aastat. «Neid on olnud Vietnamist ja Somaaliast, aga tuleb rõhutada, et need on üksikud juhtumid – räägime 2-4 juhtumist aastas,» lausus Vaikmaa.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Oskar Lepik tõdes, et ilmselt satuvad need üksikud saatjateta alaealised Eestisse ikka läbi rände. «Kui nad on siia sattunud saatjata ning taustakontrolli käigus selgub, et neil ei ole hooldajat, kes nende eest vastutab, kes nendega tegeleda saab, kes neid üles saaks kasvatada, siis nad jäävad selle kohaliku omavalitsuse juurde, kus ta leiti,» lausus Lepik.

Kõikides Eesti SOS lastekülades ja noortekodudes elab hetkel kokku 201 last ja lastekülad asuvad Põltsamaal, Narva-Jõesuus, Juurus ning Keilas, noortekodud on Keilas ja Tallinnas. SOS Lasteküla on pakkunud saatjateta alaealistele asenduskoduteenust alates 2013. aasta novembrist.

«Saatjateta alaealised on välisriikidest pärit vanemateta lapsed või noored, kes on erinevatel põhjustel lahutatud oma vanematest ja teistest pereliikmetest – kas siis konfliktide, katastroofide või muude põhjuste tõttu. Meil on leping sotsiaalkindlustusametiga saatjateta alaealistele perepõhise asendushoolduse pakkumiseks,» rääkis SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro. Saatjateta alaealise ülalpidamise finantseerib riik.

«Kahe aasta jooksul on meie teenusel erinevatel aegadel olnud kuus alaealist. SOS lastekülades ja noortekodudes saame kokku majutada kuni viis alaealist ja hetkel on neid teenusel kaks, kes elavad Keila SOS noortekodus,» täpsustas Oro.

Oro märkis, et noored on seal elanud juba mõnda aega ja valdavalt on kohalik kogukond ja kool nad sõbralikult vastu võtnud. «Meie ülesandeks on organiseerida üksi võõrasse riiki sattunud lapsele kõik eluks vajalik, sh toit, riided, magamiskoht meie lastekülades või noortekodudes, arstiabi, nõustamine ja võimalus käia koolis ning õppida eesti keelt,» ütles ta ja lisas, et SOS Lasteküla pakub perepõhist hoolitsust vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele ning nende soov on, et neil oleks ka tulevikus turvaline ja nad ei peaks tundma muret või hädaohtu.

SOS Lasteküla Eesti Ühingu kommunikatsioonispetsialist Ave Schmidt selgitas, et SOS Lasteküla kasvatussüsteemis on mitu astet. Kõigepealt kasvab laps SOS Lastekülas perevanemate hoole all. Pärast põhikooli lõpetamist võib noor, kuid ei pea, edasi elama minna SOS noortekodusse, et valmistada end ette iseseisvaks eluks.

Noortekodusse tullakse elama vanuses 16-18, soovitavalt pärast põhikooli lõpetamist. Noortekodus elamise aeg on maksimaalselt neli aastat, selle aja jooksul peaks noor olema omandanud elukutse ja asunud oma esimesele töökohale. Kõrgkoolis õppivad või sõjaväeteenistuses olevad noored võivad noortekodus elada kauem.

Paar päeva tagasi lükkas SOS Lasteküla ümber väiteid, justkui asuks Keilas pagulasmaja.

Head inimesed! Kirjutame Teile murelikult seoses Facebookis leviva postitusega, mille järgi asub Keilas Vaikne tänaval...

Posted by SOS Lasteküla Eestis on Monday, 16 November 2015