/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/10/19/4612325t1haa46.jpg)
Eesti elanike hinnangul on riigile jõukohane vastu võtta pisut üle 300 pagulase, seega võib väita, et põgenikehirm ei ole Eesti elanike seas valdav, selgub Blogi Memokraat tellimusel Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust.
Uuring: Eesti elanikud peavad keskmiselt jõukohaseks 315 pagulase vastuvõtmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitlusest selgub, et 25 protsendi hinnangul ei tohiks Eesti vastu võtta mitte ühtegi põgenikku. Keskmiselt hindasid vastajad Eestile jõukohaseks vastuvõetavate pagulaste arvuks 315 inimest.
Küsitluse tulemusi analüüsinud Memokraadi toimetajate ning kahe sotsioloogi hinnangul lükkab see tulemus ümber väite Eesti elanikkonna täielikust vastuseisust põgenikele ning viitab sellele, et isegi kui põgenike saabumist hea meelega ei nähta, on nende saabumise asjaolude üle võimalik arutleda.
Küsitluse tulemustest selgub, et kuigi vastajad teadsid küllalt täpselt Euroopa Liidu (EL) poolt Eestile määratud kvooti, milleks on 573 pagulast, ei teadnud 93 protsenti vastanutest, kui suur on tegelik sisseränne Eestisse. Keskmiselt pakkusid inimesed rohkem kui poole väiksema numbri. Memokraat nendib, et EL-i kvoot on seitse korda väiksem tegelikust sisserändest. Nii rändas möödunud aastal Eestisse kokku 3904 inimest.
Küsitluse tulemustest selgub, et mida suuremaks peab vastaja Eesti tegelikku sisserännet, seda suurmaks peab vastaja ka Eestile jõukohast pagulaste arvu.
92,5 protsendi vastanute arvates peaks Eesti olema avatud neile välismaalastele, kes tulevad siia õppimise eesmärgil ning 81 protsendi arvates neile, kes tulevad siia perekonna liitmise eesmärgil. Töötamise eesmärgil sisserännet lubaks 62,5 protsenti vastanutest ning 39 protsenti toetab varjupaiga pakkumise eesmärgil inimeste vastuvõtmist.
Uuringust selgub, et mehed on rohkem vastu nii perekondade ühinemiseks tulijatele kui varjupaiga taotlejatele. Linnas elavad inimesed pooldavad teistest rohkem pagulaste vastuvõtmist, muud rändetüübid ei eristu. Nii kesk- kui kõrgharidusega inimesed pooldavad pigem töö jaoks tulijate vastuvõtmist kui põhiharidusega inimesed.
Uuring viidi läbi vahemikus 7.-20. oktoobrini. Näost näkku meetodil toimunud ankeetküsitluse käigus intervjueeriti 993 inimest.