Sakala ja Süda tänava nurgakrundi omanikul on kavas maatükk rendile anda ning rentnikul on mõte rajada sinna väike automaattankla. Teisel pool Süda tänavat kasvab looduskaitsealune hõlmikpuu, mille allesjäämise ümber käis 1990. aastate algul kõva lahing.
Hõlmikpuu võib naabriks saada tankla
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd kinnitas, et Sakala ja Süda tänava praegu tühjalt seisvale nurgakrundile automaattankla rajamise projektiga on linnaplaneerimise ameti poole pöördutud tõesti, kuid mingit lõplikku otsust selles osas veel langetatud ei ole. Pikka aega seisis samas kohas Reval Cafe kohvik, praegu on seal väike parkla.
Mänd lisas, et linnaplaneerijatele on tutvustatud kõrge disainiväärtusega euroopalikku automaattanklat, millesarnast kuskil mujal Eesti veel ei ole. Tegemist on ühe püstikuga lehvikukujulise varikatusega bensiinijaamaga.
«Selle kinnistuga oleme natuke kehvas seisus, sest maaomanikul on seal ärimaa sihtotstarbega krunt, aga me ei näe, et seda oleks võimalik planeerida või hoonestada, kuna tulevikus jääb see krunt suure tõenäosusega Rävala puiestee läbimurde alla ning linn peab seda omandama hakkama,» selgitas peaarhitekt.
Küll on aga linnaplaneerimise amet valmis kompromissi korras krundi omanikuga läbi rääkima, et leida mingi ajutine lahendus. Tankla olekski üks variant.
Mänd mainis, et Rävala puiestee läbimurret on juba pikka aega kavandatud ja vahepeal jäi kõik soiku, kuid nüüd on niisugune plaan jälle päevakorda tõusmas. Nimelt võib läbimurde rajamist kiirendada Lasnamäe trammiliini ehitus. Kui tramm peaks sõitma hakkama mööda Gonsiori tänavat, nagu üks variant ette näeb, siis kesklinna liikluskorraldus muutub oluliselt ning Rävala puiestee läbimurre võib osutuda oluliseks.
Tallinna kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump ütles, et Sakala ja Süda tänava nurgale planeeritava tankla projekt on läbi käinud nii linnosavalitsuse maakomisjonist kui halduskogust ning mõlemas kohas saanud heakskiidu osaliseks.
Ta lisas, et nagu niisugustel juhtudel ikka, on projekt käinud läbi ka kõigist vajalikest ametkondadest nagu päästeamet, tervisekaitseamet ja muud instantsid ning need on projektile kooskõlastuse andnud. See tähendab, et tankla peaks sinna kohta sobima küll ning ei kujuta ümbritsevale keskkonnale ohtu.
Lump mainis, et tankla projekti on viimases variandis veidi muudetud. Algul oli alale ette nähtud kümmekond parkimiskohta, kuid nüüd on kohtade arvu vähendatud umbes poole võrra. Põhjus on selles, et tanklale peavad ligi pääsema ka suured kütuseveokid.
Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Relo Ligi sõnul on tankla projektile tehtud riskianalüüs, mille on kooskõlastanud Põhja-Eesti päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo. Looduskaitse all oleva hõlmikpuu kaitsetsooni automaattankla ei ulatu.
Keskkonnaameti hinnangul ei põhjusta maa-aluse kütusemahutiga tankla rajamine ja tegevus olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse kõiki vajalikke nõudeid kütusemahuti ohutuks käitlemiseks.