Lugna tunnistas, et aina rohkem on tekkinud Euroopasse inimesi, kes mõtlevad kaasa radikaliseerunud moslemitele ja see saab alguse sellest, et inimesed tunnevad ennast tõrjutult ja leiavad endale samast ühiskonna grupist mõttekaaslasi.
Ta toonitas, et esmane ennetus hakkab pihta sellest, kuidas me kogukondade tasemel toimime, kas tolereerime tõrjutust ja diskrimineerimist või me oleme hästi kiired reageerima ning leidma viisi, kuidas on loonud tervikuna võimalusi inimestele, olenemata sellest, milline on nende etniline ja rassiline taust.
Ethical Links juhatuse liige Nastja Pertšjonok märkis, et tegeledes igapäevaselt pagulastega sooviks ta üheltpoolt, et Süüria põgenikud õpiksid eesti keele kiiresti ära.
«Kuid teistpidi võttes, mida kauem nad eesti keelt ära ei õpi, seda kauem nad arvavad, et Eesti on üks tore riik, kuna eestlased ei kasuta rääkimisel miimikat, kuid see, mida ma kuulen tänaval pagulastega ringi käies, ei ole tore,» tunnistas Pertšjonok.