/nginx/o/2015/01/13/3676429t1h39ac.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon ei toetanud täna kriminaalmenetluse seadustiku muutmist punktiga, mis oleks andnud uurimisasutusele endale võimaluse uurimine lõpetada.
Õiguskomisjon ei toetanud uurimise lõpetamise lihtsustamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjonis toetuseta jäänud muudatusettepaneku kohaselt oleks uurimisasutus saanud õiguse lõpetada uurimine ise, kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas. Kehtiva korra kohaselt peab uurimise lõpetamiseks alati nõusolekut küsima prokurörilt.
«Prokuratuuri järelevalve peab siin jääma, sest muidu me soodustame olukorda, kus uurimise lõpetamine võib toimuda liiga kergekäeliselt,» ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. «Samuti aitab niinimetatud pimedate juhtumitega tutvumine saada prokuröril paremat ülevaadet oma piirkonna kuritegevusest.»
Uurimise lõpetamise jätmist täielikult prokuratuuri kätte pooldas komisjoni istungil ka riigi peaprokurör Lavly Perling.
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses (80 SE) näeb ühtekokku ette enam kui 80 punkti muutmist seitsmes eri seaduses.
Eelnõu tagab kannatanu õiguste parema kaitse kriminaalmenetluses, tugevdab kannatanu menetluslikku seisundit ning loob selge ja üheselt mõistetava regulatsiooni kuriteost tulenevate nõuete menetlemiseks. Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded.
Seadusemuudatuste vastuvõtmisel lisatakse kriminaalmenetluse seadustikku näiteks punkt, mille kohaselt määratakse alaealisele kannatanule riigi poolt esindaja kui alaealise huvid võivad kuriteo toimepanemise või muudest asjaoludest tulenevalt olla tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus. Sellised asjaolud esinevad seksuaalse ja peresisese kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades, kus kahtlustatav on pereliige.
Samuti näeb eelnõu ette kriminaalmenetluse seadustikku täiendamist kohustusega selgitada kannatanule ohvriabi seaduses sätestatud võimalusi ohvriabiteenuste ja kuriteoohvritele ette nähtud riikliku hüvitise saamiseks ja seadusest tulenevate kaitsemeetmete võimalusi.