Ministeeriumi ettepanek: 2016. aasta sisserände piirarvuks 1318

Taavi Rõivas Foto: Toomas Huik

Siseministeerium tegi ettepaneku kehtestada Eesti vabariigi 2016. aasta sisserände piirarvuks 1318.

Sarnaselt 2015. aastal kehtestatud piirarvuga oleks see 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Tegemist ei ole rahvusvahelise kaitse taotlejatega.

«Tegemist on üldise legaalse sisserände piirarvuga, mis ei puuduta kuidagi Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi,» märkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Sisserände piirarv on arvutatud liites kokku Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastiku registris, kodanike arvu, kelle elukoht on registreerimata ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste arvu ja alalist elamisõigust omavate ELi kodanike arvu. Kokku on see 1 317 788 inimest.

Eesti kodanike arv	1 142 905
Välismaalased, kes omavad pikaajalise elaniku elamisluba	168 881
Alalist elamisõigust omavad EL kodanikud ja pereliikmed	6002
Kokku	1 317 788

Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.

Seejuures ei kuulu piirarvu alla Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi kodanike suhtes, sest nende Eestisse saabumist, viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu kodanike seadus.

Samuti ei kuulu sinna alla need, kes kolivad abikaasa või lähedase sugulase juurde, tulevad siia õppima ja teadustööd tegema. Tulevast aastast ei kuulu sinna ka välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks õppejõuna ning välismaalased, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Jäävad kasutamata

Aastatel 2012–2014 kehtestas valitsus sisserände piirarvuks 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ning 2015. aastal 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Samas ei tule elamislubade kvoot sageli täis.  Näiteks aastal 2012 võis piirarvu alusel välismaalastele anda kõige rohkem 1008 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 581 ja kasutamata jäi 427.

Aastal 2013 võis anda 1000 elamisluba, millest kasutati ära 602 ja kasutamata jäi 398 tähtajalist elamisluba.

Mullu võis anda 996 elamisluba. Ära kasutati 720.

Tänavu võib piirarvu alusel anda kõige rohkem 1322 tähtajalist elamisluba, millest 1. oktoobri seisuga on ära kasutatud 951 ja jääk on 371 tähtajalist elamisluba.

Tähtajalise elamisloa otsused	2010	2011	2012	2013	2014	2015**
Ettevõtlus	62	138	56	43	24	16
Legaalne sissetulek*	22	43
Töötamine	686	1081	500	518	829	915
Välislepingu alusel antud	56	22	25	41	35	20
Kokku	829	1284	581	602	888	951

* Andmise alus on alates 1.07 2012 kehtetu.

** Seisuga 1.10 2015

Tulenevalt asjaolust, et töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja nende andmiste arv on 2014. ja 2015. aastal tõusnud, siis on põhjendatud ka 2016. aastal sisserände piirarvu tõstmine, kinnitas siseministeerium.