/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/11/12/2616204t1h205f.jpg)
Jahimehed kütivad lähiajal ära Tallinnas Paljassaare poolsaarel elavad kümmekond metssiga, kelle hulgas on emis põrsastega ja kari kesikuid.
Jahimehed hakkavad Tallinnas metssigu küttima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju jahindusklubi esimees Rein Sõtja ütles, et Paljassaares peaks praegustel andmetel elama kümmekond metssiga, teist samapalju lahkus sealt ja kolis Rocca al Mare Vabaõhumuuseumisse.
«Käime Paljassaares üle päeva vaatamas, mis seis seal sigadega on ning mingil hetkel teeme asja ära,» ütles Sõtja. «Nädalavahetusel paneme kaamerad üles ja siis näeb täpselt palju neid on. Teame, et kümme siga lasi sealt jalga, praegu peaks seal olema üks emis kolme või nelja põrsaga ja kesikukari.»
Sõtja sõnul lahkus kümme metssiga Paljassaarelt Rocca al Maresse maad mööda läbi Kopli pargi. «Üks fotograaf nägi, kuidas nad läksid ja järgmisel päeval tegi jälgedest pildi ning saatis selle meile,» rääkis jahindusklubi esimees.
Tema sõnul pole Paljassaarel sigade küttimine inimestele ohtlik. «Kõige lähemal olevad majad on pea kilomeetri kaugusel ja me oleme sead mere äärde meelitanud ning nad pole sealt väljas majade pool käinud,» rääkis Sõtja.
Tallinna keskkonnaamet saatis möödunud nädalal Harju jahindusklubile kirja, mille kohaselt on Paljassaare poolsaarel on viimasel ajal järsult sagenenud metssigade rüüsted linna haljasaladele ning elamute ja ettevõtete territooriumitele.
«Kuna loomi kohtab üha sagedamini väljaspool loodusmaastikku, on tekkinud reaalne oht, et loomad võivad rünnata inimesi. Samuti takistavad metssead lindude kaitseks loodud Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna rüüstavad maaspesitsevate lindude pesasid. Lisaks on rüüste alla langenud Haabersti linnaosas Eesti Vabaõhumuuseumi territoorium,» kirjutas keskkonnaamet.
Linnasigade probleemi lahendamiseks otsustasid linna, politsei ja jahimeeste esindajad, et Paljassaare poolsaarel ei tohiks püsivat metssigade asurkonda olla ning ainus võimalus olemasoleva asurkonna arvukuse piiramiseks on loomade surmamine.
«Sisuliselt tähendab see jahi korraldamist, kuid tegemist ei ole jahiga jahiseaduse mõistes, sest jahiseadus välistab jahipidamise tiheasustusalal. Seadus sätestab, et jahipidamiseks ei peeta tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. Seega on tegemist eriolukorraga, kus omavalitsusel on õigus heakorra ja elanike turvalisuse tagamiseks korraldada uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist,» selgitas keskkonnaameti esindaja jahiseltsile saadetud kirjas.