Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei ole ohutase Eestis suurenenud, kuid julgeolekuasutused on võtnud tarvitusele ennetavaid meetmeid turvalisuse ja turvatunde suurendamiseks.
Rõivas: Eesti ohutase pole tõusnud, kuid ennetavaid tegevusi suurendatakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei on täpsustanud profiili, mille alusel inimesi nii piiril kui ka liikluses kontrollitakse. Sadamates ja lennujaamades võib näha rohkem politseinikke.
«Terrorirünnakud Pariisis ei olnud suunatud ainult Prantsusmaa, vaid kogu demokraatliku maailma ja väärtusruumi vastu, mis võitleb terrori ja brutaalsete kuritegude vastu. Terrorismil ei ole kohta maailmas, mis põhineb humaansusel ja inimelude väärtustamisel,» ütles Rõivas. «See, mis toimus, oli julm ja ebainimlik,» lisas peaminister.
Rõivase sõnul on Eesti Prantsusmaaga solidaarne ja on valmis prantslasi võimete kohaselt aitama. Milliseid konkreetseid samme võiks Eesti Prantsusmaa abistamiseks ette võtta, on tema sõnul praegu veel raske kommenteerida.
Rõivase sõnul nõustub ta Eesti katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani hinnanguga - see, mis terroristide südames toimub on viha ja sel ei ole üks-ühest seost religiooni või rahvusega.
«Me peame olema kindlameelsed ja ühtsed, et sellele vihale vastu seista ja me ei tohi lasta ühiskondadel lõhestuda. Viha ega hirm ei tohi meid halvata,» rääkis Rõivas.
Ka Pariisi traagiliste sündmuste ärakasutamine pagulaste-vastase hoiakute levitamiseks ja võrdlusmägi tõmbamine terrorismi ning sõjaliste konfliktide eest põgenevate inimeste vahel on peaministri hinnangul täiesti vastuvõetamatu.
«Sõjapõgenikud on need, kes sellise terrori ja brutaalsuse eest põgenevad. Me ei tohiks sulgeda abivajajate ees ust,» ütles Rõivas ning lisas, et samas peame me parandama Euroopas ja Eestis sisserändajate tuvastamist ja registreerimist.
Rõivas märkis, et praegu ei ole kinnitust leidnud, nagu oleks terrorirünnakutel seos Euroopa Liidu pagulaspoliitikaga, kuna praeguseks on tuvastatud neli rünnakutes osalenut, kes on kõik Prantsusmaa kodanikud.
Rääkides Venemaa osalemisest Süürias terrorirühmituse Islamiriik vastu, märkis peaminister, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone tuleb käsitleda sellest teemast lahus. Rõivase sõnul ei muuda see olematuks Venemaa agressiooni Ida-Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.
«Kui Venemaa on osapool Süüria kriisi lahendamisel, ei saa see kuidagi vähendada seda, mida ta on teinud Ukrainas. Me hoiame Ukrainat jätkuvalt fookuses. Ukraina kriis on veel kaugel lahendusest.» rääkis Rõivas.
Valitsusjuht märkis, et Euroopa sisepiiride sulgemine pärast terrorirünnakuid võiks käsitleda terrorismi võiduna. «Vaba liikumine on Euroopa jaoks suur väärtus. Ükski terrorirünnak ei tohi lõhkuda seda, et oleme ehitanud Euroopa üles ühtse ruumina. Kui me vabast liikumisest taganeme, võib seda käsitleda terrorismi võiduna. Seda me kindlasti ei saa lubada,» rääkis Rõivas.
Peaminister Taavi Rõivas kutsus tänaseks kokku nii valitsuse julgeolekukomisjoni kui ka valitsuskabineti nõupidamise, kus julgeolekuasutused annavad ülevaate Pariisi terrorirünnakust ja Eesti ametkondade tegevusest turvalisuse suurendamisel.
Valitsuskabinet alustas nõupidamist minutilise leinaseisakuga.