/nginx/o/2015/09/03/4448011t1he257.jpg)
Endine kaitseminister, praegune riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles Postimehele, et Euroopa riigijuhtidel seisab ees küsimus, milliste operatsioonidega nn Islamiriigi vastu Süürias ja Iraagis võitlema hakatakse. Välistada ei saa maavägede operatsioone, mis siiani pole toetust leidnud.
Mikseri sõnul on Pariisi terrorirünnakutega seoses õhus mitmeid küsimusi. Tema sõnul vajab uurimist, kas tegemist oli väljaspool Prantsusmaad oma ettevalmistuse saanud võitlejatega. «Päris palju on viimastel aastatel räägitud sellest, et Süüriasse, Iraaki koos ISISega võitlema läinud Euroopa Liidu riikide elanikud või ka ELi kodanikud võivad tagasi pöördudes panna toime terrorirünnakuid oma nii-öelda kodumaal,» rääkis Mikser ning lisas, et taolised sündmused võivad paraku korduda.
«Euroopas elab täna sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, kes on võidelnud ISISega Süürias, kes on radikaliseerunud,» nentis Mikser, kelle sõnul on kindlasti arvukalt ka neid inimesi, kes on radikaliseerunud ilma, et nad olekski käinud kusagil Lähis-Idas võitlemas, kindlasti tuleb tegeleda ka nende jälgimisega.
«Paraku tuleb tunnistada, et väga suure tõenäosusega päris paljud sellised terroristid või tulevased terroristid on tegelikult inimesed, kes viibivad Euroopa riikides legaalselt, kellel on Euroopa Liidu riikide passid taskus, kelle puhul nende ennetuseks ei piisa sellest, et kaitsta ainult Euroopa Liidu välispiire,» sõnas väliskomisjoni esimees.
Omaette küsimus on Mikseri sõnul see, kuidas Prantsusmaa eriteenistus terroristidele jälile ei jõudnud. «Kasutati ju AK-47 automaate, pommivöösid, kindlasti tuleb välja selgitada, kuidas selline terrorirünnaku planeerimine sai radari alt läbi lennata. Prantsuse eriteenistused, nagu ka teiste Euroopa riikide omad, tegelevad pidevalt terroriennetusega, justnimelt võrgustike omavahelise sidepidamise monitoorimisega,» selgitas ta.
Mikseri sõnul seisab Euroopa riigijuhtidel ees küsimus, milliste operatsioonidega ISISe vastu Süürias ja Iraagis võitlema hakatakse. Tema sõnul võisid eilsed terrorirünnakud anda Euroopa Liidu juhtidele tõuke asuda toetama maavägede operatsioone ISISe vastu, kuigi pärast Iraagi ja Afganistani sõdu on sellele olnud Euroopa Liidu riikides võrdlemiselt suur vastumeelsus nii poliitilisel tasemel kui ka avalikus arvamuses. «Paraku on nii, et demokraatlikes riikides tuleb ka terrorivastaste operatsioonide planeerimisel poliitilistel juhtidel mõnevõrra arvestada ka avaliku arvamusega.»