Eesti-Vene piirilepped jõuavad riigikogu täiskogu ette 25. novembril

Riigikogu väliskomisjon saatis täna Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepped täiskogule arutamiseks ja tegi parlamendi juhatusele ettepaneku arutada piirileppeid esimesel lugemisel 25. novembril.

Väliskomisjoni ettepanek on piirilepete ratifitseerimise seaduse esimene lugemine 25. novembril lõpetada, ütles väliskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Sven Mikser Postimehele.

Pärast esimese lugemise lõpetamist jälgib riigikogu, kuidas toimub piirilepete ratifitseerimine Venemaa riigiduumas, kuna mõlemad pooled on leppinud põhimõtteliselt kokku, et ratifitseerimine võiks toimuda üheaegselt. Ka Venemaal on piirilepete ratifitseerimise eelnõu jõudnud parlamenti. Mikseri sõnul on riigiduumas ratifitseerimisprotsess Eestist erinev ning seal võidakse see vastu võtta vaid ühe lugemisega.

Komisjonipoolne ettekandja on riigikogu ees Sven Mikser. Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek, et muudatusettepanekuid saab esitada kümne tööpäeva jooksul.

Komisjonis toimus täna kaks hääletust. Eelnõu esimese lugemise kuupäeva 25. novembri poolt oli neli ja vastu kaks komisjoni liiget. Eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt oli samuti neli ja vastu kaks komisjoni liiget.

Komisjoni kuuluv Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Henn Põlluaas  on seisukohal, et Eesti-Vene riigipiiri lepinguid pole vaja, sest see kahjustab Eesti riigi huve ja tema arvates ei tuleks piirilepinguid ratifitseerida.

Siseminister Hanno Pevkur andis komisjonile ülevaate Euroopa Liidu välispiiri väljaehitamisest. Tema sõnul on piiri väljaehitamine pikk protsess, kuid ta avaldas lootust, et Eesti riigi 100. sünnipäevaks on tehnilised rajatised valmis.

Tänaseks on raadatud 71 protsenti ja freesitud 59 protsenti kontrolljoonest. Riigieelarvest on piiri väljaehitamiseks planeeritud tänavu 3,2 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot.

Riigikogu juhatus võttis valitsuse algatatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlusse 13. oktoobril.

Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.

Valitsus andis oma heakskiidu Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule oktoobri alguses. Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari   Tartu  rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud   Tartu  rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning mullu 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.