/nginx/o/2013/03/24/1654892t1he83e.jpg)
Õiguskantsler leiab, et sotsiaalkindlustusamet ei pööra piisavalt tähelepanu surmadele erihooldekodudes, kuna mullu ja tunamullu jäeti mitmel puhul riiklik järelevalvemenetlus alustamata. Amet väidab järjekindlalt, et uurib kõiki juhtumeid, aga kõikide puhul polevat menetlus vajalik.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) vastutab riigi rahastatavates erihooldekodudes põhiõiguste ja -vabaduste tagamise kohustuse täitmise eest. SKA vastutab seega, et erihooldekodu patsientidele oleks tagatud turvaline elu, sest seal elavate inimeste liikumine on piiratud. Nii peab SKA selgitama ka ebaloomuliku surmajuhtumi puhul, mis oli selle põhjuseks ja kas seda oleks saanud vältida.
Õiguskantsleri hinnangul aga ei pööra SKA sellele piisavalt tähelepanu, sest mullu ja tunamullu ei alustatud ebaloomulike surmajuhtumite korral alati riiklikku järelevalvet, kuigi üldjuhul jõuab teave juhtumitest ametini.
2013. aastal algatati menetlus vaid kahel juhul (klientide vahelisest vägivallast tingitud surm ning kliendi lahkumisele ja eksimisele järgnenud surm). Mullu vaid ühel korral (kliendi lahkumisele ja eksimisele järgnenud surm), kuigi nii 2013. kui ka 2014. aastal oli taolisi juhtumeid rohkem, teatas õiguskantsler.
Ehkki juhtunust oli pikk aeg möödas, selgus, et probleemid olid endised – personali oli jätkuvalt vähe, ka metallsõrestik oli endiselt akna ees.
Nii ei algatanud SKA riiklikku järelevalvet 2013. aastal toimunud kahe enesetapujuhtumi puhul ega pidanud seda vajalikuks kukkumise järel saabunud surma ning erihooldekodust lahkumisele järgnenud alajahtumise puhul, kinnitab õiguskantsler.
2014. aastal ei algatatud järelevalvemenetlust juhtumil, kus teenuselt lahkunud klient leiti kuu hiljem surnuna, ega juhtumil, kus kliendi surm saabus teadmata asjaoludel kliendi kodus.
Õiguskantsler tõi seejuures välja 2013. aasta enesetapujuhtumi, mille puhul oleks riiklik järelevalve olnud hädavajalik nii rikkumiste väljaselgitamiseks kui ka samalaadsete olukordade ennetamiseks.
Õiguskantsleri analüüsist selgub, et enesetapu sooritas klient, kellel oli diagnoositud skisofreenia. Tema rehabilitatsiooniplaanis oli märgitud, et ta oli teinud korduvalt tõsiseid enesetapukatseid ning võis käituda suitsiidselt.
Teiseks selgus, et eraldusruumi lukustatud inimese jälgimine oli kaootiline ning töötajate vähesuse (võimalik, et ka muude asjaolude) tõttu kindlasti mitte pidev.
Kolmandaks poos eraldatu end akna ees oleva metallsõrestiku külge voodilinadest tõmmatud ribaga. Üks olulisimatest eraldusruumile esitatavatest nõuetest on aga eraldatu ohutus, tal ei tohi olla seal võimalik ennast vigastada, rääkimata enda elu ohtu seadmisest.
Õiguskantsler külastas tänavu veebruaris erihooldekodu. Ehkki juhtunust oli pikk aeg möödas, selgus, et probleemid olid endised – personali oli jätkuvalt vähe, ka metallsõrestik oli endiselt akna ees.
Kokkuvõtteks leidis õiguskantsler, et SKA on ebaloomulikest surmajuhtumitest teada saades tegutsenud õigusvastaselt, kuna ei ole pahatihti asjaolusid välja selgitanud ega ennetavaid meetmeid tarvitusele võtnud.
Amet ütles, et ei saa konkreetseid juhtumeid kommenteerida, kuid kinnitab, et kõiki juhtumeid uuritakse. Seejärel otsustatakse, kas vaja on alustada järelevalvemenetlust.
Amet: kõiki juhtumeid uuritakse
«Iga surm, mis juhtub hoolekandeasutuses, jõuab sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajani. Vastavalt kahepoolsele lepingule peab teenuseosutaja teatama sotsiaalkindlustusametile igast surmajuhtumist kolme päeva jooksul, ühtlasi märkides surma põhjuse,» kinnitas ameti peadirektori asetäitja Liivi Evartson.
«Teades surma põhjuseid, on meil võimalik ka teha otsus, missugune nendest on selline, mille põhjal algatada järelevalve,» jätkas ta. Evartson kinnitas, et kindlasti uuritakse kõiki enesetappusid ja kinnistes hooldusasutustes juhtuvaid surmajuhtumeid.
Kahtlaste surmajuhtumite korral kaasatakse politsei.
«SKA teeb juhtumitest vastavad järeldused, kas on vaja muuta konkreetse või kõigi teenuseosutajate tegevuspraktikat-töökorraldust,» lubas Evartson, kelle sõnul teeb amet lisaks järelevalvele ka ennetustööd, millele hakati rohkem tähelepanu pöörama mullu.
«Järelevalvet teostatakse maakonniti, et korraga saaks üle vaadatud kõik samas piirkonnas olevad nii suured kui ka väiksemad asutused. Kui oleme oma tegevused konkreetses maakonnas lõpetanud, siis pakume teenuseosutajatele võimalust tulla kogemuskohtumisele, kus anname üldist tagasisidet järelevalve tulemuste kohta. Samuti lahkame juhtumeid, mis on leidnud positiivse lahenduse, et teistel oleks võimalik nendest õppida,» rääkis Evartson.
Evartsoni sõnul kasutatakse neid kogemusi ja pakutakse koolitusi. «Kutsume kohtumistele koolitajad, kes aitavad näiteks tegevusplaanide koostamisel, kaasame ekspertarste, kogemuskoolitajaid, kes annavad omad soovitused teenuste osutamiseks ja nende parendamiseks. Lisaks viime läbi teabepäevi erihoolekandeteenuste osutajatele ning jooksvalt toimuvad teenuseosutajate kohtumised juhtumikorraldajatega.»
Täna pakub erihoolekande teenust 105 teenuseosutajat üle Eesti.