Jõgeval vahetati kolm politseijuhti välja

Politseiautod. Foto: Elmo Riig / Sakala

Lõuna prefekt Tarmo Kohv viis madalamale ametikohale kolm senist Jõgeva politseijaoskonna juhti, sest Kohvi väitel oli jaoskonnas halb sise­kliima.

«Põhimõtteliselt oli sisekliima jaoskonnas tõesti halb ning see oligi laiem ja kaugem põhjus, miks kolm juhti sai suunatud teisele tööle,» lausus Kohv Postimehele. «Töötulemused Jõgeval olid iseenesest normaalsed ja selle koha pealt pole midagi ette heita, aga kollektiiv ja juhid peavad suutma omavahel normaalselt tööd teha ja läbi käia. Kui see nii ei ole, siis ei saa asjad edasi minna.»

Juhist piirivalvuriks

Jõgeva politseijaoskonna juhist Valentin Kekiševist sai 1. novembril tavaline piiriametnik, kriminaalteenistuse vanemast Veiko Kõrest jälitusametnik ja jaoskonna patrullteenistuse vanemast Künter Pedoskist Lõuna prefektuuri kriisireguleerimisteenistuse vanem. Varem samal kohal töötanud Ivar Dubolazovist sai aga politseijaoskonna uus juht. Kohvi sõnul pole Jõgeva kriminaalteenistuse ja patrullteenistuse juhtide asemele veel kedagi määratud, nende inimeste valimine alles käib.

Postimehe kinnitamata andmetel tekkis jaoskonna juhtide ja reatöötajate vahel konflikt ja hulk politseinikke ähvardas töölt üldse lahkuda. Kohv ütles aga, et tema pole selles kontekstis ühtki lahkumisavaldust näinud. «Pigem oli tegemist tavapäraste liikumistega prefektuuri sees – kes tahtis Tartusse tulla ja nii edasi,» rääkis prefekt. «Aga informatsioon liikus juba ammu ja sellega oli tarvis tegeleda.»

Samuti on ajaleheni jõudnud signaalid, et eksjuhid pitsitasid alluvaid liialt ja pingutasid kohaliku juhtivtöötaja rolli nautimisega üle. «Ma ütleks teile seda, et ma peseks musta pesu kodus,» lausus seepeale Kohv. «Ütleme nii, et probleemid olid, jah.»

Vilets distsipliin

Praegu ametis olevad Jõgeva politseinikud ei ole sugugi altid kõnelema ajakirjanikule võimuvahetusest jaoskonnas ei anonüümselt ega oma nime all. Kümnendi keskel Jõgeva jaoskonda juhtinud Urmas Treier ütles, et ei imesta probleemide üle sealses meeskonnas. «Inimesed on väikses kohas ja neid ei tülitatud ega kontrollitud. Asjad mätsiti omavahel kinni ja nii selline moment tekibki,» väitis ta. «Ei saa lasta asjadel niimoodi isevoolu teed minna.»

Treieri jutu järgi ei sobinud Kekišev jaoskonda juhtima. «Inimene toodi Mustveelt Jõgevale – ta peaks nägema mitte ainult seda, mis toimub Mustveel, vaid tervikpilti, kuhu kuuluvad ka Põltsamaa ja Jõgeva,» selgitas Treier.

Treieri sõnul oli Jõgeval probleeme ka reapolitseinike distsipliiniga ja tedagi loobiti omal ajal lahkumisavaldustega. «Inimesed olid mugavad – nad tulid tööle, kuna tahtsid, ja lahkusid töölt, kuna tahtsid,» lisas ta. Treier ise lahkus jaoskonnast seoses konfliktiga toonase prefekti Otsaltiga.

Treieri hinnangul võis Kekišev püüda oma meetoditega distsipliini kehtestada, aga ilmselt keeras vindi üle. «Ta on nõudlik, aga samas ei näe ta tervikpilti,» lisas Treier. «Arvan, et ta ärritas selle seltskonna enda vastu üles.»