/nginx/o/2015/11/18/4712115t1h9eb0.jpg)
Eesti suuremad linnad loodavad Euroopa Liidu rahade toel saada hulganisti kergliiklusteid. Kui aga piirkonnas palju inimesi ei liikle, võivad nad neist unistama jäädagi.
Interaktiivne kaart: suuremad linnad tahavad miljonite eurode eest kergliiklusteid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu kevadel hakati viies Eesti suuremas linnapiirkonnas koguma ettepanekuid linnapiirkondade tegevuskavade koostamiseks. Sügiseks esitasid linnapiirkonnad tegevuskavade eelnõud kooskõlastamiseks juba rahandusministeeriumile.
Riigihaldusminister Arto Aas aga pöördus omakorda majandusministeeriumi poole, et kuulda, mida nemad asjast arvavad.
Esialgsest töödokumendist nähtub, et ettevõtlusministril Liisa Oviiril jätkus ettepanekutele nii toetust kui kriitikat. Minister selgitas, et tarbekuse hindamisel lähtuti meetme eesmärkidest ning sellest, kui edukalt need taotletud projekti elluviimisega täidetud saaks.
«Meetme üheks eesmärgiks on soodustada säästvat arengut linnapiirkondades, sealhhulgas muuta inimeste liikumiskäitumist ja liikumisviiside jaotust – tõsta kergliikluse ja ühistranspordikasutajate osakaalu. Lähtusime sellest, kui mõjusad, kuluefektiivsed ja majanduslikult põhjendatud projektid selle eesmärgi täitmisel on,» sõnas Oviir Postimehele.
Kergliiklusteed vajavad ka liiklejaid
Viie linnapiirkonna tegevuskavades läheb suurim aur kergliiklusteede rajamisele. Suurem osa neist sai ettevõtlusministrilt ka põhimõttelise heakskiidu, ehkki mõne puhul tekkis küsimus, kas hõreda asustusega piirkondades jätkub teedele ka piisavalt liiklejaid.
Näiteks oli ühe punktina Jõhvi linna tegevuskavas Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee rajamine koos jalgrattaparklatega. Tee pikkus 13 kilomeetrit ja maksma läheks see 655 000 eurot.
«Jõhvi ja Toila vahel pendelrändab igapäevaselt ca 150 inimest. Päevas käib ühel suunal vähemalt 10 bussi. Kas 13 km (x2) on vahemaa, mida elanikud oleksid valmis igapäevaselt näiteks jalgrattaga läbima? Ei toeta,» kommenteeris majandusministeerium.
/nginx/o/2015/07/25/4321133t1h8776.jpg)
Mis puudutab Pärnu linnapiirkonda, siis selles osas rõhutab ministeerium linna ja Lottemaa vahelise kergliiklustee rajamise olulisust. Ka Pärnu pakub omalt poolt projekti välja – 2,76 kilomeetrit ja 552 000 eurot.
Samuti sooviks Pärnu Jüri Jaansoni raja rekonstrueerimist ja pikendust Pärnu jõe paremkaldal. See maksaks 835 000 eurot. Ehkki minister seda ideed põhimõtteliselt toetab, küsib ta, miks soovitakse seda rada juba rekonstrueerida, arvestades, et see valmis alles paar aastat tagasi.
Kõik Tartu ekstreemspordifännid, kellele meeldib linna lähistel Rahinge keskuses käia, võivad sinna viivast kergliiklusteest suu puhtaks pühkida. «Külas elab 352 elanikku, ei ole linnaline asula, mistõttu ei toeta,» seisab kommentaaris.
Popp rannapiirkond nullib kergliiklustee
Samuti sooviks Tartu kergliiklusteed Annelinnast Eesti Rahva muuseumi uue hooneni. Tee oleks 2,7 kilomeetrit pikk ja maksaks ligi miljon eurot. «Eesti Rahva Muuseum on küll märgilise tähendusega objekt, kuid sellegi poolest on küsitav antud teelõigu tulevane kasutajate arv,» põhjendab ministeerium, et eelistatakse tihedalt asutatud piirkondade teid.
Ka Tallina piirkonna soove kergliiklusteede rajamiseks ei pea ministeerium 100-protsendiliselt põhjendatuks. Samas aga leidis Oviir, et reservnimekirja paigutatud rannapromenaadi lõik Vana-Kalamaja tänavast Lennusadamani tuleks põhinimekirja panna ning mõni vähemolulisem kergliiklustee linna servas rajamata jätta.
«Tegemist on selgelt areneva piirkonnaga, mille tõmbealasse jääb Eesti suurim raudteejaam, kõrgem haridusasutus (Kunstiakadeemia), mereäärsed arendused (Lennusadam, Patarei vangla, Noblessneri sadam) ning tulevane rannapromenaad,» selgitas Oviir otsust. Seega oleks sellel ilmselt palju kasutajaid.
/nginx/o/2015/06/17/4192553t1h6f82.jpg)
Ministeeriumi heakskiitu ei saanud aga ükski terviserada. Miks saavad suurem osa kergliiklusteid jah-sõna, kuid ükski terviserada mitte?
Oviir selgitas, et konkreetsete tegevuskavade eesmärk on arendada piirkonda ja ettevõtlust. «Rekreatsiooni eesmärgil rajatavad objektid, nt terviserajad võivad olla tehtavate investeeringute lisaväärtus, kuid need pole iseenesest niivõrd prioriteetsed kui investeeringuobjektid, mis parandavad liikuvust, loovad vajalikke ühendusi ja võimalusi jalgsi ja rattaga igapäevaset liikumiste tegemiseks või parandavad liiklusohutust,» sõnas Oviir.
Linnaliste piirkondade jätkusuutlikku arendamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tegevuskavades välja toodud ning ministeeriumidelt jah-sõna saanud teelõigud peaksid reaalsuseks saama ELi käesoleva rahastusperioodi lõpuks ehk aastaks 2020.