/nginx/o/2010/11/09/463619t1h8b01.jpg)
Meil on praam, mille põhjas on auk, kirjeldas Afganistani veriseima provintsi Helmandi kuberner Gulab Mangal praegust olukorda täna Tallinnas välisminister Urmas Paetiga antud pressikonverentsil.
Helmandi kuberner: Afganistani probleemi juured asuvad väljaspool seda riiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei piisa ajutistest meetmetest selle probleemi lahendamiseks,» jätkas Mangal. «Mõned ütleksid, et pumpame veel välja. Aga meil on vaja probleem lahendada – sellest august tuleb lahti saada, mitte lihtsalt vett välja pumbata.»
Mangal rõhutas, et Talibani probleem ei ole ainult Afganistani mure, vaid rahvusvaheline ja selle lahendamiseks läheb vaja ka rahvusvahelise kogukonna abi. «Ma ütlen oma sõpradele alati, et probleemi juured pole Afganistanis. Me peame leidma üles need juured, mis on väljaspool Afganistani piire,» rääkis ta.
«2009. aastat kui Garmsiri piirkonnas (Kesk-Helmandis – toim) operatsiooniga alustati, oli seal 700 välisvõitlejat,» kirjeldas Mangal. «Et meil õnnestus see piirkond oma võimu alla saada, siis suutsime need välisvõitlejad ka välja tõrjuda. Nad pärinesid erinevatest riikidest.»
Kaks aastat Helmandi provintsi juhtinud Mangali sõnul on seal saavutatud edu määral, mida ta toona ametisse asudes poleks uskunud. «Poolteist aastat tagasi käis koolis vaid 54 000 õpilast,» rääkis ta. «Sel aastal on see arv juba tõusnud 135 000ni.»
«Kaks aastat tagasi oli Helmandis piirkondi, kus võimul olid mässulised, kuid 2010. aasta operatsioonid osutusid edukaks, need piirkonnad on vabastatud,» jätkas kuberner. «On avatud uuesti mitmeid koole ning ka tüdrukutel on nüüd võimalus koolis käia.»
Tema ametiaja jooksul on Helmandis suudetud oopiumitootmist vähendada 47 protsenti. Provints oli Mangali kinnitusel ainuke, kes võitis nii tõhusa narkovastase võitluse eest 10 000 dollari suuruse auhinna.
Mangal tunnistas, et nende edusammude eest tuleb tänada ka rahvusvahelist, sealhulgas Eestist saadetud abi – nii materiaalset kui ka seal teenivaid sõdureid. «Soovin kindlasti tänada Eesti rahvast ja tunnen kaasa perekondadele, kes on kaotanud oma liikme Afganistanis,» ütles ta.
Paet omakorda tõstis esile Mangali isiklikku rolli Helmandi ülestöötamises. «Ma arvan, et ma väga ei liialda väites, et arengud konkreetsetes provintsides sõltuvad palju ka sellest, kes on konkreetsed juhid ja kohalikud kubernerid,» ütles ta. «Seetõttu ka kuberner Mangali panus Helmandi provintsi arengutesse on kindlasti silmapaistev.»
Enne Mangali Helmandi kuberneriks nimetamist oli provintsil, mis on tuntud nii mässuliste tugipunktina kui ka Afganistani põhilise oopiumikasvatuspiirkonnana, kahe aasta jooksul olnud kaks juhti.
Oma ametiaja jooksul on Mangal tunda saanud ka seda, et mässulised püüavad kippuda tema elu kallale. Näiteks 2008. aastal tabas mässuliste rakett Briti sõjaväe Chinooki kopterit, milles kuberner oli teel Musa Qala mošee sissepühitsemisele. Tänavu kevadel aga leiti ühest Helmandi haiglast relvi ja suitsiidivest, mis olid ilmselt valmis pandud just kuberneri visiidiks.
Eesti on andnud suure osa Afganistani suunatud arenguabist just Helmandi provintsile, peaasjalikult sealse tervishoiusektori arendamiseks. Kogu Helmandile eraldatava rahvusvahelise meditsiiniabi jaotamist ja kasutamist korraldab juba mitmendat aastat Eestist saadetud meditsiiniekspert. Ka teenib Helmandis Eesti kompanii, seal on langenud kaheksa siit välismissioonile läkitatud sõdurit.