Sotsiaalministeerium: relvaloa omaniku tervisemured on tema enda vastutus

Illustratiivne foto. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kuigi siseministeerium on mures, et relvaluba ei saa praegu ära võtta inimeselt, kelle tervislik seisund muutub tõendi kehtivuse ajal niivõrd, et tal ei tohiks relvaluba olla, teatas sotsiaalministeerium, et inimene peaks oma tervise eest vastutama ise. 

Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljastatakse tervisetõend perearstide poolt viieks aastaks ning relvaluba kehtib kuni tervisetõendi kehtivuse lõppemiseni.  Juhul kui isiku tervislik seisund tervisetõendi kehtivuse ajal muutub ning relva omanikul on tekkinud tervistõendi väljastamise keeldumise aluseks olev tervisehäire, siis arst tervisetõendit kehtetuks ei tunnistata, muretseb siseministeerium.

Esiteks pole tervisetõendi väljastanud arstil vastavat kohustust ning info tervisehäire tekkimisest ei pruugigi üldse temani jõuda, täpsustas ministeerium. Praeguse korra järgi näeb relvaloa jaoks tervisetõendi väljastamist vaid perearst ning kui peaks juhtuma, et relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva tervisliku häire avastab mõni teine meditsiinitöötaja, jääb suure tõenäosusega see informatsioon toppama ning relvaluba isikult ära ei võeta.

Siseministeerium tegi seepärast sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta tervisetõendi väljastamise regulatsiooni nii, et juhul kui relvaloa omanikul tekib tervisehäire, mis oleks tervisetõendi väljastamise keeldumise aluseks, peab tervisetõendi väljaandja või mõni teine arst, kes rikke tuvastas, tõendi kehtetuks tunnistama ja info andma edasi politseile.

Reaalselt rakendatav oleks vaid digitaalne teavitus nii arstile kui patsiendile, mis eeldab, et ka tõend oleks antud välja digitaalsena. Sotsiaalministeerium

Sel juhul saab politsei relvaloa kehtivuse peatada või selle kehtetuks tunnistada.

«Kehtiv regulatsioon peab oluliseks inimese enda vastutust selles osas. Peame seda mõistlikuks lahenduseks,» vastas aga sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet. Tema sõnul aitaks see, kui tervisetõendi ja relvaloa väljastamisel toonitatakse inimesele, et tal on kohustus oma muutunud terviseseisundist teada anda.

Normet lisas, et vastutust ei saa panna arstile. «Selgitame, et tervishoiuteenuse osutamisel on arsti ja patsiendi vahel võlaõiguslik suhe. Lähtuvalt võlaõigusseadusest on arst, kelle poole patsient on pöördunud, kohustatud diagnoosima isikul tervisehäire ja määrama ravi ning ühtlasi mitte avaldama kolmandale isikule patsiendi loata tema terviseandmeid,» selgitas Normet. Ta jätkas, et samuti ei ole realistlik eeldada, et diagnoosimise ja ravi kõrval kontrollib arst patsiendile antud kõiki võimalikke tervisetõendeid ning nendega seotud erinevaid vastunäidustusi.

Tervisetõend muutub digitaalseks?

«Reaalselt rakendatav oleks vaid digitaalne teavitus nii arstile kui patsiendile, mis eeldab, et ka tõend oleks antud välja digitaalsena ning kõikide tervisetõendite välja andmise vastunäidustused vastavates arendustes arvesse võetud ning teavitustena lahendatud,» lisas Normet.

Tema kinnitusel ongi sotsiaalministeerium ette valmistamas relvaloa taotleja tervisetõendi digitaliseerimist järgmisel aastal, mille käigus vaadatakse üle ka tervisenõuded ja tõendi digitaliseerimisega seotud protsessid. 

«Meile teadaolevalt on politsei-ja piirivalveamet on väljendanud valmisolekut arendada võimekus pärida tervise infosüsteemist tervisetõendite otsuseid, nagu seda teeb täna maanteeamet,» lõpetas Normet.

Siseministeeriumi pressinõuniku Toomas Viksi sõnul püstitati küsimus seetõttu, et tänavu oktoobri seisuga on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis 27 400 relvaomanikku, kuid relvaseaduse rakendamise aja jooksul ei ole ühtegi tervisetõendit kehtetuks tunnistatud.