Riigikohus hakkab arutama Neinar Seli süüasja

Neinar Seli Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti Olümpiakomiteele (EOK) raha eraldamise asjus kahes alama astme kohtus süüdi jäänud EOK presidendi ja Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe Neinar Seli süüasi tuleb riigikohtus arutlusele järgmisel nädalal.

Riigikohtu kriminaalkolleegium arutab Seli kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjaki kassatsioonkaebust 11. novembril kirjalikus menetluses. Seejärel teeb kohus kuu aja jooksul otsuse, samas on kohtul vajaduse korral õigus võtta otsustamiseks veel üks kuu lisaaega.

BNS-ile teadaolevalt arutleb kaitsja kassatsioonkaebuses selle üle, kas Neinar Seli tegutses Tallinna Sadama nõukogu esimehena rahastamisotsuste langetamise juures ametiisikuna avalikes huvides või mitte.

Kairjak palub tühistada Tallinna ringkonnakohtu 13. mai otsus ning mõista Neinar Seli õigeks või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtusse. Ühtlasi taotleb kaitsja riigilt süüdistatava kasuks kriminaalmenetlusega seotud menetluskulude väljamõistmist.

Viimati tuli Seli süüasjas otsus 13. mail, kui lahendini jõudis Tallinna ringkonnakohus. Seli süüasjas esitasid Tallinna ringkonnakohtusse apellatsioonkaebused nii kaitsja kui ka prokurör. Seli kaitsja Marko Kairjak taotles apellatsioonis Seli süüdimõistmise tühistamist ja tema õigeksmõistmist, kusjuures ta leidis, et süüdistatava menetluskulud peab kandma riik.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ei olnud rahul maakohtu seisukohaga, et Seli on süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise katses ning taotles mehe süüdimõistmist toimingupiirangu rikkumises. Maakohtu lahendi ülejäänud osa, sealhulgas Selile määratud karistust Evestus ei vaidlustanud.

Tallinna ringkonnakohus leidis, et Selile määratud karistus on pädev. Samas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega Seli oli mõistetud süüdi toimingupiirangu rikkumise katses ning tegi selles osas uue otsuse, milles leiab, et Seli on süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses. Täpselt nii taotles ka prokurör.

Harju maakohus mõistis 9. detsembril Seli süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise katses suures ulatuses ning määras rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 17 000 euro ulatuses. Sellele lisanduva menetluskulud 532,5 eurot. Sellist karistust nõudis Selile ka prokurör, seevastu kui kaitsja leidis, et Seli süü ei ole tõendatud. Ka Seli ise ei tunnistanud end kohtus süüdi.

Ülemöödunud aasta 31. oktoobril toimus Tallinna Sadama nõukogu koosolek, mille neljandaks päevakorrapunktiks oli sponsorlus. Nõukogu rahuldas sponsorlustaotluste läbivaatamise komisjoni ettepaneku eraldada EOK-ile spondeerimiseks 250 000 eurot. Süüdistuse kohaselt osales Seli nõukogu istungil ning nõukogu esimehena osales ta ka otsustuses, mis seonduvalt sponsorlustaotlusega tehti.

Nõukogu hääled jagunesid antud otsuses neli poolt ja kolm vastu. Tallinna Sadama põhikirjas on Evestuse sõnul aga välja toodud, et häälte võrdsel jagunemisel on otsustusõigus nõukogu esimehel, seega ilma Seli hääleta oleksid poolt- ja vastuhääled jäänud võrdseks ja otsust ei oleks saanud vastu võtta.

Neinar Seli kaitsja Marko Kairjak väitis kohtus, et Selil ei olnud huvide konflikti, kuna EOK oleks saadud toetuse ära jaotanud alaliitude vahel, mitte ei oleks Seli sellest isiklikult kasu saanud. Kaitsja rõhutas, et Seli roll EOK-s on esindusfunktsioon. Seli ei saanud kasu ja süüdistatava tegevus ei olnud süüline. Seli tegi kaitsja sõnul kõik selleks, et antud otsus ei saaks allkirjastatud.

Teiseks puudub Kairjaki sõnul koosseisupärane tegu – hääletamine. Täiendavalt puudub ka otsus kui selline. Tsiviilõiguse järgi on hääletamine selge tegu ning antud juhul seda tegu pole toime pandud. Kokkuvõtteks puudub kaitsja sõnul objektiivse koosseisu asjaolu, koosseisu tegu ja puudub ka otsus, sest seda protokolli ei allkirjastatud. Tunamullu 31. oktoobril tehtud otsust ei saa tühistada, kuna seda ei ole kunagi vastu võetud.