Lukas: Tallinn ei tohiks hirmutada koolide rahastamise kärpimisega

Haridusminister Tõnis Lukas. Foto: Margus Ansu.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas leiab, et Tallinn Eesti suurima omavalitsusena ei tohiks kindlasti hirmutada oma koole rahastamise kärpimisega.

Reedel BNSile antud telefoniintervjuus pidas Lukas väljakannatamatuks olukorda, kus Tallinna koolid on sunnitud isegi koopia- ja WC-paberi tarbeks lastevanematelt lisaraha küsima, sest üheski teises omavalitsuses sarnaseid probleeme ei esine.

Varem kirjutati ajakirjanduses, kuidas raskustes Tallinna koolid pööravad üha enam pilgu lastevanemate poole ja vabatahtlikke annetusi oodatakse pea kõige koolis vajaliku tarbeks, seda tualettpaberist reisideni.

Koolide rahastamisel on riigi ülesandeks maksta õpetajate palga- ja koolitusraha ning õpikute ostmiseks vajaminevad summad, majanduskulude eest vastutab kohalik omavalitsus.

Lukas väljendas reedel muret, et Tallinn ei kasuta riigi poolt eraldatud raha sihipäraselt, vaid lapib sellega linna eelarveauke.

«Riigi poolt vaadates on väga masendav olukord, kus Tallinn kasutab riigi poolt otse õppekuludeks ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks antud raha omal viisil või nii, nagu jumal juhatab,» ütles Lukas.

Tallinn lükkas eelarveaukude lappimise süüdistuse ümber

Tallinna linnavalitsus lükkas laupäeval kardinaalselt ümber haridusministri väite, nagu kasutaks Tallinn riigi raha eelarveaukude lappimiseks.

«Mis puudutab haridusrahade kasutamist, siis milliste faktide alusel on minister oma väited esitanud?» küsis abilinnapea Yana Toom.

«Kuidas saakski riigieelarve vahenditega katta linnaeelarve auke, kui tegelikkuses riigieelarvelised haridustoetused ei kata tegelikke kulutusi? Näiteks koolitoidu toetamiseks eraldatakse 12 krooni õpilase kohta, kuid toidupäeva maksumus on 18 krooni, mille vahe katmiseks eraldatakse linnaeelarvest 30 miljonit krooni. Samuti pole saladus, et õpikute ja töövihikute soetamiseks eraldatavad kulutused ei võimalda reaalsuses koolidel muretseda vajalikke õpikuid ja töövihikuid,» ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula laupäeval.

«Tallinnas on palju väga häid koole ja linna haridustöötajad on teinud tänuväärset ja eeskujulikku tööd. Pealinn peabki ka hariduskorralduses eeskujuks olema, sest siin on kasutada selleks ka märkimisväärselt suuremad ressursid, kui mujal Eestis,» ütles haridusminister Tõnis Lukas Postimees.ee’le.

Samas on Tallinna linn olnud Lukase sõnul kõige suurem riigieelarve vahendite eraldamise kritiseerija. «Tallinna linn on riigi vastu kohtusse läinud väitega, et riik ei rahasta koole piisavalt. Seepärast tuletan linnale meelde ka tema enda kohustusi.»

«Riik on hariduskulusid eelistatult katnud ka rasketel aegadel ning jätkab nii ka tulevikus,» kinnitas Lukas. «Näiteks suurenevad ka järgmise aasta riigieelarves Tallinna linnale eraldatavad üldhariduse rahalised vahendid.»

Tallinn ärgu soovigu lapsevanematelt lisaraha

«Ministrina soovin, et linn ka seda märkaks ja teeks kõik, et omapoolsedki kohustused koolide tegevuskulude katmisega täita ja ei looks lapsevanemates tunnet, et paljudeks kooliga seotud kuludeks on tarvis küsida nendepoolset lisarahastamist. Eesti Vabariigis on üldharidusõpe munitsipaal- ja riigikoolides tasuta,» rõhutas Tõnis Lukas.

«Inimestele on jäänud mulje, et osas koolides tuleb vanematel maksta. See on väga halb ja õõnestab Eesti mainet, kui tasuta haridust pakkuvast riigist. Siin mängib Tallinn pidevalt seaduse piiril ja ma loodan, et koolidesse vastuvõtu otsuseid ei tehta vanemate rahakoti pealt,» sõnas Lukas.

«Seadus kohustab omavalitsust maksma kinni koolide tegevuskulud – ilmselt Tallinn siis seda piisavalt ei tee, kui koolides vanematelt toetust küsitakse,» pakkus Lukas.

«Omavalitsuste koostöökoguga arutame me pidevalt omavalitsuste ja riigi osakaalu koolide rahastamisel ja üldiselt on see koostöö olnud tasakaalukas ja omavalitsused ei ole eitanud ka endale seadusega pandud osa koolide rahastamisel. Paljude omavalitsuste omapoolne lisapanus munitsipaalkoolide rahastamisse on proportsionaalselt suurem Tallinna panusest. Koolide majandamist tagavate tegevuskulude katmine on seaduse järgi omavalitsuste ülesanne,» meenutas minister.

Teised omavalitsused lisasid ministri sõnul õppevahendite soetamiseks riigipoolsetele vahenditele keskmiselt 41 protsenti, Tallinna linn aga vaid viis protsenti, samal ajal oli Rapla valla panus 50, Võru linna oma 36 ja Jõgevamaa panus 45 protsenti lisaks riigi poolt tulevale rahale.

«Et mulle pandi BNSis suhu sõnad, nagu oleks ma öelnud, et olukord Tallinna koolides on väljakannatamatu, on eksitus. Ma ei süüdista BNSi, muidugi olin ma ka olukorra kirjeldamisel kirglik. Ma mõtlesin, et väljakannatamatu on pidev linnapoolne koolide rahastamise kärpimisega hirmutamine ja majanduskulude ebamõistlik kärpimine. Koolid on ju enamasti head,» sõnas minister.

Kas linn lapib riigi rahaga eelarveauke või ei?

«Nagu ütlesin – riigil on oma kohustused seoses õppekuludega, linnal kohustused peamiselt majandamisega ja selleks vajaliku personali palkamisega, aga ka näiteks õppevahendite (v.a. õpikud ja töövihikud) muretsemisega, mis on ka omavalitsuse rida,» selgitas Lukas.

«Riik maksab seega oma osa ja seda linn ei tohiks sihtotstarvetest mööda suunata. Eelmise aasta lõpuosas peatas linn aga esimeste raskuste ilmnedes just täiendkoolitustele mõeldud raha kulutamise selleks otstarbeks. Kui siis aasta lõpul jäigi osa kulutamata, siis õpetajate arvelt, sest linn oli riigilt vastavad eraldised juba kätte saanud,» meenutas minister.

«Riik annab omavalitsustele palgafondi raha n-ö. lõtkuga (sel aastal 8 protsenti rohkem raha kui vaid palgaastmete alammäärade väljamaksmiseks vaja, järgmisel anname 12 protsenti). Selle raha eest saab linn maksta pedagoogidele lisatasusid. Kuid ta ei tee seda alati – koolijuhtidel piiratakse seda võimalust ja nõutakse, et sellest rahast makstaks välja palku ka haldus- ja tugipersonali neile inimestele, kes on tegelikult linna palgal,» heitis minister ette.

«Aasta hakkab lõppema ja oleksin väga rõõmus, kui Tallinna linn eraldaks 2010. aasta lõpuks oma eelarve kaudu riigi poolt õpetajate täiendkoolituseks sinna suunatud summad sajaprotsendiliselt just selleks otstarbeks. Samuti loodan, et pedagoogidele riigi poolt eraldatud palgavahendeid kasutatakse sajaprotsendiliselt õpetajate palkadeks ning halduspersonali palgakulud kataks linn oma eelarvest, nii nagu seadus ette näeb,» avaldas haridusminister lootust.

Rahakulutamist saab kontrollida vaid riigikontroll

«Hariduse rahastamine on keeruline ja nii on ühiskohustuste puhul oluline, et mõlemad pooled teist austaksid ja oma osa ausalt maksaksid. Ajal, mil riik Tallinnale finantseerimist oma eelarvest suurendas, tahab linn aga selleks, et varjata, et ta ei pane oma osa piisavalt (seepärast võibki ütelda, et ta täites riigi raha eest oma kohustusi, lapib seega oma eelarve auke), riiki süüdistada ja on meid isegi kohtusse kaevanud justkui liig vähese finantseerimise pärast,» selgitas Lukas.

«Mujal nii reljeefseid vastuseise pole ja seepärast on linnast koolide suunal tulnud hoiatusi eelarvet kärpida ja vanematelt sihtasutuste kaudu raha küsimisele läbi sõrmede vaatamist juba liiga palju,» leidis ta.

«Teatavasti on haridusministeeriumil järelvalve õigus vaid õppekavalise tegevuse üle. Majandustegevuse ja koolivõrgu kohta ei ole meil protsentigi ütelda - nii otsustas riigikogu. Riigikontroll võiks kontrollida riigi vahendite kasutamist, kuid kas ta on valmis jälgima ka oma osa liigvähest panemist, on kaheldav,» sõnas minister.

«Ega ma mingist konfliktist küll huvitatud pole,» tunnistas Lukas. «Ainult avaldasin lootust, et Tallinna linn ka oma koole, kes teevad enamasti head tööd, piisavalt toetaks neid seaduse järgi piisavalt tegevuskuludega kindlustades. Pideva majanduskulude kokkutõmbamise pärast on pinge koolides süvenenud.»