Ratastoolis noore valik: emaga ühiselamusse või ülikoolist loobumine

Jüri Lehtmets (keskel) rääkis oma soovist ülikooli minna ja sellega kaasnevatest raskustest ka eilsel noorte visioonikonverentsil. Foto: Peeter Langovits

Jüri Lehtmets on Kehtnast pärit ambitsioonikas noormees, kes sooviks oma õpinguid jätkata Tallinna Tehnikaülikoolis ärinduse või avaliku halduse erialal, kuid raske puude tõttu seisab ta praegu valiku ees, kas loobuda ülikoolist või võtta kooli ühiselamusse abistajaks kaasa ema.

Kahjuks peab Jüri liikumiseks kasutama elektriratastooli ja vajab pidevat abistamist näiteks söögi tegemisel, voodisse saamisel ja muudes igapäevastes tegevustes. Tal oleks vaja igakülgset abi, mida aga praegu ei ole  ülikoolil võimalik pakkuda. Jüri koduvald on nõus teda toetama 1500 krooniga, kuid selle raha eest Tallinnas abistajat ei palka.

Teine võimalus on tulla ülikooli ühiselamusse koos emaga elama. «See ei saa ju normaalne olla, et sa tuled emaga ühikasse!» välistab Jüri selle variandi. Lisaks tuleb arvestada, et ema ei saaks samal ajal tööl käia ja omale sissetulekut teenida. 23-aastane Jüri tahab normaalset noore-elu elada ja iseseisvuda, kuid praegu on see  raskendatud.

Abivajajatele noortele noortekodu

Keskhariduse omandas ta Tallinnas Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses, kus  tuli tänu abistajatele  ühiselamus toime. Jüri leiab, et sarnane süsteem nagu Astangul, võiks kehtida ka abivajajatest tudengitele ja töölkäijatele.

Tal on idee, et Tallinnasse tuleks luua noortekodu pidevat abi vajavatele noortele. Seal saaksid elada nii abivajadusega noored üliõpilased kui ka töölkäijad. Idee pärineb Helsingist, kus on selline noortekodu olemas. Sealne süsteem on üles ehitatud nii, et teenust rahastab vastav vald, kelle noor tuleb noortekodusse elama. Jüri on oma ideed tutvustanud ka juba Tallinna linnavalitsuses.

Vajadus laiem

Tallinna Tehnikaülikooli valmisolekut võtta õppima puudega noori hindab Jüri heaks. Ülikooli kompleks on ratastooliga liikujale ligipääsetav ja omab ka ratastooli kasutajatele mõeldud tubasid. Puudus ongi igapäevasest abistajast. Noortekodu aga lahendaks rohkemate inimeste mure, mitte ainult Jüri oma. Näiteks kaks Jüri sõpra, kellega ta asutas organisatsiooni PartyOnWheels, oleksid samuti hea meelega pärast Astangu kooli lõpetamist Tallinnasse tööle jäänud. Jüri hinnangul on Eestis temaga sarnases olukorras umbes 2000 inimest.

Kuni Jüri ülikoolis ei õpi, jätkub tal mujalgi tegevust. Näiteks tegutseb ta aktiivselt mittetulundussektoris ja mängib elektriratastooli saalihokit.