Täna lõppes Hispaanias, Portugalis ja Itaalias toimunud NATO kümnendi suurim õppus Trident Juncture, mille 35 000 osaleja hulgas oli ka üle 500 peamiselt Balti pataljoni koosseisu kuulunud Eesti kaitseväelase.
Lõppes NATO kümnendi suurim õppus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õppusega võib rahule jääda, saime harjutada väga palju taktikalisi tegevusi oma liitlasüksustega ja kasutada mitmeid vahendeid, mida me Eestis kasutada ei saa,» ütles Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo, pidades silmas õhutoetusvahendeid, kaudtulevahendeid ja erinevaid manöövreid toetavaid elemente, mis olid liitlaste üksuste poolt pataljonile allutatud.
Kolonelleitnant Merilo sõnul oli kõige olulisem sujuv kommunikatsioon üksuste vahel, üksteisemõistmine ja standardprotseduuride kattumise kontroll. «Lõpptulemusena võib öelda, et me saame üksteisest hästi aru, meie tegevused on väga sarnased ja me suudame ülesandeid efektiivselt täita kõigi liitlasüksustega,» lisas ta.
Ka Balti pataljoni Leedu jalaväekompanii ülema kapten Darius Rubliauskase ning Läti jalaväekompanii ülema kapten Arnis Mežalsi sõnul oli Balti riikide koostöö sujuv ning õppus uusi väljakutseid pakkuv. «Minu jaoks oli enamus siinseid õppetunde seotud maastikuga - näiteks liikumine öösel mägisel alal, järskude langustega mägedel. See oli väljakutse, mis muutis nii plaane, ettevalmistust kui kõiki muid tegevusi,» ütles Läti jalaväekompanii ülem kapten Mežals.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mis koosneb neljast manööverüksusest, millest kaks on Eestist, üks Lätist ja üks Leedust. Lisaks kuulub pataljoni koosseisu riikide ühine lahingtoetuselement. Pataljonis on ligi 1000 Balti riikide kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat. Kolme riigi ühise pataljoni juhtriigiks on Eesti. 2016. aastal kuulub Balti pataljon NATO kiirreageerimisüksuse NRF-16 koosseisu.
Trident Juncture oli suurim NATO õppus peale 2002. aastat ja selle eesmärgiks oli kontrollida NATO 2016. aasta kiirreageerimisüksuse valmisolekut. Õppus toimus Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 21. oktoobrist 6. novembrini, lisaks toimus õppuse tegevus Atlandi ookeanil ja Vahemeres.
Kolm nädalat väldanud harjutustest võttis kokku osa üle 35 000 inimese, 60 laeva ja 140 õhusõiduki. Eesti saatis Hispaaniasse üle 500 kaitseväelase, kellest enamiku moodustasid Scoutspataljoni kaitseväelased. Õppusel osales ka Vahemerel NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus tegutsenud Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan koos 40-liikmelise meeskonnaga.