Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Arto Aas teeb ettepaneku moodustada vähemalt 5000 elanikuga omavalitsused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EstCube-1 foto Eestist
EstCube-1 foto Eestist Foto: Estcube / Mart Noorma
  • Haldusreformi järel on igas omavalitsuses vähemalt 5000 elanikku
  • Töö kaotavad vallajuhid saavad hüvitiseks ühe aasta palga
  • Võimalikud on erandid, kuid neid ei tohi olla palju
  • Uus omavalitsuskorraldus käivitub lõplikult oktoobris 2018

Riigihalduse minister Arto Aas teeb valitsuskabinetile ettepaneku viia omavalitsuste haldusreform läbi põhimõtte järgi, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 5000 elanikku.

Aasa kokku kutsutud ekspertkomisjon jõudis seisukohale, et alates 5000 elanikust hakkab ilmnema uus tase omavalitsuse võimekuses võrreldes väikese omavalitsusega.

Alates 5000 elanikust hakkab omavalitsuses toimima kohalik demokraatia, piisavaid valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve ning tekib võimalus võtta tööle pädevaid inimesi omavalitsuse kohustuste täitmise paremaks korraldamiseks.

Praegu on Eestis 213 omavalitsust, mille keskmine suurus on 1900 elanikku. Praegu elab 80 protsendis Eesti omavalitsustest vähem kui 5000 elanikku.

Arto Aasa sõnul tuleb kaaluda omavalitsuste ühendamise järel neile täiendavate ülesannete andmist. «Viimastel aastakümnetel on riik võtnud omavalitsustelt mitmeid ülesandeid enda kanda, pärast võimekamate omavalitsuste teket võiks selle laeva teistpidi keerata ja anda omavalitsustele rohkem otsustusõigust,» lausus Aas.

«Näiteks on 5000–6000 elanikuga omavalitsustel mitte üksnes kordades suurem investeerimisvõimekus elaniku kohta, vaid ka oluliselt suurem kriitiline mass ja asjatundlikkus suurte ja pika perspektiiviga investeeringute tegemiseks, sealhulgas Euroopa toetusrahadest. Samuti tekib suuremal ja võimekamal omavalitusel võimalus võtta tööle kompetentsemaid spetsialiste ja maksta neile konkurentsivõimelist töötasu,» ütles ekspertkomisjoni liige, Tallinna ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla.

Tegemist on minimaalse, mitte optimaalse suurusjärguga. Paljude ekspertide hinnangul võivad ühinemisjärgsed omavalitsused kujuneda ka oluliselt suuremateks, aga see selgub juba kohapealse ühinemise käigus.

«Haldusreformi tulemusel peavad uued omavalitsused olema piisavalt võimekad, et suuta kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestel on hea elada,» ütles ekspertkomisjoni liige ja Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. «Oluline on peatada demograafilise olukorra halvenemine ning luua eeldused omavalitsuste otsustusõiguse suurendamiseks, et tagada piirkonna majanduskasv ja töökohtade arvu kasv,» lisas Lõhmus.

Kaalumisel oli kolm omavalitsuste miinumumsuuruse varianti

Eksperdid kaalusid omavalitsuse elanike miinimumsuuruseks kolme erinevat varianti – 3500, 5000 ja 11 000 elanikku.

3500 elanikuga omavalitsuste puhul suureneb oluliselt võimelus korraldada finantsjuhtimist ja tugiteenuseid, samuti vähenevad juhtimiskulud. Eksperdid tõid välja 1000 elanikuga omavalitsuse, kus  vallavõim teeb 1,6 töötundi elaniku kohta, 3500 elanikuga omavalitsuses kulutab võim aga 0,6 töötundi elaniku kohta. Kohalike omavalitsuste valimised näitavad ka, et alla 3500 elanikuga omavalitsustes on volikogusse kandideerivate nimekirjade mitmekesisus piiratud ja on oht ainuvõimuks ilma opositsioonita. Proportsionaalse valimissüsteemi hea toimimine valdades nõuab vähemalt 3000-3500 elaniku olemasolu. Piltlikult öeldes võib mõnes väikevallas ollagi ainult ühe volikogu jagu inimesi, kes võiksid sinna kandideerida.

5000 elanikuga omavalitsuse plussiks on see, et sellise elanike arvuga kaasneb oluline kvaliteedi tõus ja inimeste jaoks on muutused nähtavad. «Kvaliteedi tõus on reformi üks eesmärke,» lausus Aas. Ekspertide hinnangul algab haridusteenuste, sotsiaalteenuste ja esmatasandi terviseteenuste pakkumise võimekus alates 5000 elanikuga omavalitsustest. Alates 5000 elanikuga omavalitsused suudavad pakkuda konkurentsivõimelist palka, et võtta tööle erialase ettevalmistusega spetsialiste, näiteks sotsiaal- või haridusametnikke. Alates 5000 elanikuga omavalitsustel tekib ka piisav võimekus investeerida. 5000 elanikuga omavalitsuste põhitegevus tulude suurus on umbes 5 miljonit eurot. Väiksema elanike arvuga omavalitsustel ei ole piisavalt suurt tulubaasi, et teha iseseisvalt suuremaid investeeringuid või katta Euroopa Liidu fondide toel tehtava investeeringu omaosalust.

Osa eksperte soovitas kehtestada omavalitsuste miinimumsuuruseks 11 000 elanikku, mis tagaks strateegilise planeerimise võimekuse ehk piirkonna taristu suunamise, ruumilise planeerimise ja arendustegevuse. Alates 11 000 elanikuga omavalitsused on võimelised pidama iseseisvalt täismahus gümnaasiumi.

Aasa sõnul jäi ekspertkomisjon siiski alates 5000 elanikuga omavalitsuste kava juurde, kuna suuremad omavalitsused tooksid kaasa teistsugused probleemid. Kuna Eesti on hajaasutustega riik, siis paisutaks see omavalitsuste pindala kohati liiga suureks, mis ei võimaldaks valla territooriumi enam efektiivselt hallata.

«Minimaalse elanike arvuga omavalitsused alates 5000 inimesest on ambitsioonikas, aga realistlik plaan,» ütles Aas.

Reform ühendab rõngasvallad keskustega

Ekspertkomisjon leidis, et uued omavalitsused võivad olla mitut tüüpi. Võimalikud on nii ühe keskuse ja tagamaaga omavalitsused, kui ka mitme keskusega võrgustikupõhised omavalitsused. Suuremaid omavalitsusi ümbritsevad niinimetatud rõngasvallad tuleks ekspertide hinnangul linna või aleviga ühendada.

Töö kaotavad vallajuhid saavad motivatsiooniks hüvitiseks ühe aasta palga

Kava järgi saavad omavalitsused vabatahtlikult ühineda kuni 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Pärast seda hakkab riik omavalitsuste ühinemist korraldama. Et tõsta omavalitsusjuhtide motivatsiooni kohapeal ühinemist korraldada, maksab riik kõigile ühinemise järel töö kaotavatele vallajuhtidele kompensatsiooniks ühe aasta palga. Tingimuseks on, et vallajuht peab olema olnud ametis vähemalt ühe aasta.

Võimalikud on erandid, kuid neid ei tohi olla palju

Ekspertkomisjon leidis, et mõnel juhul on õigustatud erandite kehtestamine, kuid erandeid ei tohi olla palju ja valdav osa omavalitsustest peavad vastama 5000 elaniku miinimumkriteeriumile.

Erandid ei rakendu automaatselt, vaid iga erandi tegemist tuleb igal üksikul juhul eraldi taotleda ja põhjendada. Ettepanekud tulevad piirkondlikelt ekspertkomisjonidelt ning lõpliku otsuse erandi kehtestamiseks langetab valitsus.

Valitsus võib erandi kehtestada, kui omavalitsusüksused asuvad hajaasustuse piirkonnas, mis moodustab loogilise terviku. Sealjuures peaks omavalitsuse pindala moodustama vähemalt 900 ruutkilomeetrit ja seal peab elama vähemalt 3500 elanikku. Erand kohaldub ka arvukate osapooltega ühinemistele, kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud omavalitsust.

Erandid on kohaldatavad ka meresaartele, näiteks Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi vallale.

Erandit võib kohaldada ka omavalitsustes, mis vastavad ühinemisläbirääkimiste alguses 5000 elaniku kriteeriumile, kuid mille elanike arv on rahvastiku vähenemise tõttu langenud 1. jaanuariks 2018 alla 5000 elaniku piiri.

Aas rõhutas, et valitsus kaalub kõik erandid põhjalikult läbi. «Ükski omavalitsus ei saa automaatselt eeldada, et mahub erandi alla,» lausus ta.

Omavalitsused toetavad radikaalse haldusreformi läbiviimist

Eksperdid kohtusid septembris ja oktoobris kõigi maakondade omavalitsuste esindajatega, kohtumistes osalesid praktiliselt kõigi Eesti omavalitsuste esindajad. Kokku osales kohtumistel üle 600 inimese.

Umbes kolmel neljandikul aruteludest jäi kõlama seisukoht, et tulevikus peaksid olema praegusest oluliselt suuremad omavalitsused, kus elab vähemalt 5000 inimest. Tihti rõhutasid omavalitsuste esindajad, et täpse numbri fikseerimine pole mõistlik, kuna see sõltub kohalikest eripäradest.

Kõige sagedamini leiti kohtumistel, et igasse maakonda võiks jääda alles keskmiselt 2-3 omavalitsust. Suuremat omavalitsuste arvu näevad valdade esindajad viies suuremas maakonnas – Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.

Eksperdid küsisid kohtumistel osalejatelt hinnanguid omavalitsuste arvu kohta  eri maakondades ning tulemuste võrdlemise selgus, et keskmiselt näevad omavalitsuste esindajad haldusreformi järel praeguse 213 omavalitsuse asemel Eestis 67 omavalitsust. Harjumaale võiks vastajate hinnangul alles jääda kümme, Pärnumaale ja Tartumaale kaheksa, Ida-Virumaale seitse, Lääne-Virumaale kuus, Valgamaale ja Viljandimaale neli, Jõgevamaale, Läänemaale, Raplamaale ja Võrumaale kolm ning Hiiumaale, Järvamaale, Põlvamaale ja Saaremaale kaks omavalitsust.

Lahendamist vajab veel rida küsimusi

Ekspertkomisjoni kohtumistel omavalitsusjuhtidega kerkis üles rida küsimusi, mis vajavad veel lahendamist. Näiteks tekitab omavalitsustele muret küsimus, mis saab praegu omavalitsustevahelise ühistranspordi doteerimisest, kui see muutub reformi järel vallasiseseks. Riik ei doteeri omavalitsusesisest ühistransporti. Üles kerkis ka küsimus, mis saab põllumajandustoetustest, kui vald ühineb linnaga. Linnadel ei ole võimalik põllumajandustoetusi taotleda. Samuti vajab lahendamist küsimus, mis saab Euroopa Liidu LEADER programmi tegevusgruppidest, kuna omavalitsuste ühinedes ei pruugi olemasolevad grupid enam toetuse tingimustele vastata.

Haldusreform on kavas seadusena vastu võtta järgmise aasta jaanipäevaks

Arto Aas läheb minimaalselt 5000 elanikuga omavalitsuste haldusreformi ettepanekuga valitsusse ning valitsuskabinet arutab seda 19. novembril toimuval kabinetinõupidamisel.

Kava järgi kiidab valitsus omavalitsuste haldusreformi eelnõu heaks hiljemalt tuleva aasta vabariigi aastapäevaks ehk 24. veebruariks ning riigikogu võiks eelnõu seadusena vastu võtta enne jaanipäeva.

Uus omavalitsuskorraldus käivitub lõplikult oktoobris 2018

Haldusreformi seadus jõustub kava järgi 1. juulil 2017.

1. juulist 1. novembrini 2016 hindavad omavalitsused seaduses sätestatud kriteeriumidele vastavust ja räägivad läbi võimalike ühinemispartneritega.

1. novembrist 2016 kuni 1. jaanuarini 2017 kujundavad piirkondlikud komisjonid oma seisukohad.

1. jaanuarist kuni 1. juunini 2017 valmistavad omavalitsused ette omaalgatuslikke ühinemisi.

15.oktoobril 2017 toimuvad järgmised kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mille järel jõustuvad omaalgatuslikud ühinemised.

1.jaanuaril 2018 käivituvad omaalgatuslikult ühinenud omavalitsustes uued ametiasutused ning jõustuvad seadusemuudatused, mis panevad paika omavalitsuste uued ülesanded.

Nende omavalitsuste suhtes, kes ei ole enne järgmisi kohalike omavalitsuste volikogude valimisi ühinenud, algatab valitsus 1. novembril 2017 ühendamise ettevalmistusprotsessi, mis kestab 1. aprillini 2018.

1. augustil 2018 toimuvad uutes omavalitsustes erakorralised valimised, et valida uued juhtimisorganid.

1. oktoobril 2018 käivituvad ühinenud omavalitsustes uued ametiasutused.

Tagasi üles