/nginx/o/2015/04/24/3998267t1h198b.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest rahandusminister Sven Sester lükkab ümber reformierakondlasest haridus- ja teadusministri Jürgel Ligi väited hariduselt ära võetud raha kohta, kirjutades oma ajaveebis, et tegelikult toob järgmise aasta eelarve haridusele raha juurde - ühtlasi rõhutab Sester, et erakoolide arvelt järgmisel aastal õpetajate palka niikuinii tõsta ei saa, sest tegevustoetust tuleb maksta vähemalt 2016. eelarveaasta lõpuni.
Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest rahandusminister Sven Sester lükkab ümber reformierakondlasest haridus- ja teadusministri Jürgel Ligi väited hariduselt ära võetud raha kohta, kirjutades oma ajaveebis, et tegelikult toob järgmise aasta eelarve haridusele raha juurde - ühtlasi rõhutab Sester, et erakoolide arvelt järgmisel aastal õpetajate palka niikuinii tõsta ei saa, sest tegevustoetust tuleb maksta vähemalt 2016. eelarveaasta lõpuni.
«Saan igati aru, et haridusminister kaitseb oma eelarvetaotlusi kuni lõpuni. See on tema töö. Selle käigus on ta aga väitnud, et Eesti haridusele on liiga tehtud ja haridusministeeriumi hoolega kokkuhoitud raha on ära võetud. Paraku räägivad numbrid teist keelt,» kirjutab Sester.
Ta toob välja, et järgmise aasta riigieelarve eelnõuga otsustas valitsus anda haridusevaldkonnale raha juurde 23,2 miljonit eurot. Riigi panus hariduse rahastamisse järgmisel aastal kasvab 23,2 miljonit eurot riigi maksutulude arvel. Riigikogu menetletava 2016. aasta riigieelarve eelnõu järgi panustab riik maksutulust haridusvaldkonda kokku 648,1 miljonit eurot võrreldes 2015. aasta 624,9 miljoni euroga. Lisaks suunatakse 2016. aastal haridusse ligikaudu 100 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Sellele lisandub riigi kaasfinantseering 13,4 miljonit eurot.
«Tänavu lõppeva eelmise perioodi europrojektid on enamasti valmis, aga 2014.–2020. aasta perioodi projektide jõudmine raha väljamakseteni võtab aega. Sellepärast euroraha maht ajutiselt väheneb. Aga kasv jätkub järgnevatel aastatel. Nii peaks hinnanguliselt haridus saama euroraha koos kaasfinantseerimisega 2017. aastal 132 miljonit eurot, 2018. aastal 158 miljonit eurot ja 2019. aastal 170 miljonit eurot,» kirjutab Sester.
Tema sõnul lisati õpetajate palgafondi, sealhulgas omavalitsuste haridustoetuse jaoksvahendeid 4-protsendilise palgafondi kasvu katteks. «Ma ei ole näinud numbreid, mis kinnitaks, et õpetajate arv alanud õppeaastal kasvab. Seega peab ka õpetajate keskmine palk kasvama ligi neli protsenti, kui haridusminister raha juurde ei leia,» märkis Sester.
Tema sõnul erakoolide arvelt järgmisel aastal õpetajate palka tõsta ei saa, sest tegevustoetust tuleb maksta vähemalt 2016. eelarveaasta lõpuni. «Haridus- ja teadusministeeriumi väide, et erakoolidele kavandatud tegevustoetuse arvelt saaks 2016. aastal õpetajate palka tõsta, on eksitav, sest erakoolide tegevuskulude katmise lõpetamine alates 1. septembrist 2016. aastal ei ole justiitsministeeriumi hinnangul võimalik. Seega ei jää ka raha üle ega saa seda ka palgatõusuks kasutada,» rõhutas Sester.
«Sel taustal on hea teada, et haridusminister lobises Vikerraadios välja, et ministeeriumil on eelarveridadel peidus veel vaba raha. Kas on loomulik, et ministeerium seda kellelegi näidata ei taha, sest see halvendaks läbirääkimispositsioone?» küsib Sester ja lisab, et ei kommenteeri seda seika.
«Mis puudutab kokkuhoidu, siis kokkuhoid ei ole see kui kulusid mitmel aastal järjest üle prognoositakse ja hiljem soovitakse raha mujale kulutada. Nii on juba paaril aastal läinud näiteks vajaduspõhiste õppetoetustega. See, et oleme võtnud sellised trikid paremini kontrolli alla, ei ole rahandusministeeriumi kius, vaid osa normaalsest finantsjuhtimisest,» kirjutab Sester.
Tema sõnul on ta igati selle poolt, et kasutada maksumaksja raha paremini ja efektiivsemalt. «Nagu kogu riigis, on ka haridusministeeriumil veel palju tööd ja struktuurseid reforme ees. Hea ja läbipaistev finantsjuhtimine on selliste reformide üks eeldus,» lisab Sester.
Haridusminister Jürgen Ligi on aga pettunud, et valitsus ei suutnud neljapäeval erakoolide rahastamissüsteemi muutmises otsusele jõuda, mille taga on tema väitel kinni kolm protsenti õpetajate palgaraha. Haridusministeerium soovib nimelt erakoolide seadust muuta viisil, et kohalikul omavalitsusel oleks 2016. aasta septembrist õigus ja mitte enam kohustus osaleda erakoolide tegevuskulude ehk nn karbikulude katmisel, kirjutab ERR.
Ligi rääkis intervjuus Vikerraadiole, et täna ei juletud lobistide survel otsust langetada ning arutelu lükkus järgmise nädala reedesse. «See häirib mind väga, et lobistide üsna küünilised nõudmised leiavad sellist vastuvõttu. Me ei saa isegi toimetada oma eelarvega ja mõistlikke valikuid teha,» oli Ligi kriitiline.
«Räägiti aeg täis tühja juttu. Haridusraha põleb vales kohas, see on ikka häbiväärne. Lollile süsteemile raha peale kallata - see mind ei rahulda. Ma tahaks korrastada süsteemi,» lisas ta.
Ligi sõnul pidi ta kabinetiistungil mõnele kolleegile algteadmisi jagama. Ta kinnitas, et riigikontrolör ja õiguskantsler toetasid teda tuliselt, kuid nõupidamisel lihtsalt hoiti jutulõnga üleval ja öeldi, et peab veel rääkima. «Seal on kindlalt õpetajate palgatõusu raha sees. See on arvestatud õpetajate palgatõusuks. Seal on üle 3 protsendi raha kinni,» rõhutas minister eelnõu vajalikkust.
Press on tema arvates siiani täis täiesti tühja juttu ja valeväiteid, kuidas vaestele erakoolidele tehakse liiga. «Tegelikult ei tehta liiga, meil on väga hea toetussüsteem neile. Kõik peavad neist lugu, aga nende hääl on sedavõrd tugev.»
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)