Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Analüüs: kas järgmine president valitakse riigikogus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riigikogu
Riigikogu Foto: Toomas Huik

Ennustatavalt jääb riigikogusse pärast märtsivalimisi alles vaid neli erakonda, mistõttu saab järgmisel sügisel mõeldavaks valida president ära parlamendis – esimest korda pärast 1992. aastat. Analüüsi koostas Argo Ideon, võttes aluseks erakondade populaarsuse viimased uuringud.

Aastail 1996, 2001 ja 2006 ei õnnestunud riigikogus ühelgi presidendikandidaadil piisavat toetust saada. Seepärast tuli tulemuseni jõudmiseks kokku kutsuda valimiskogud, milles peale 101 parlamendisaadiku osalesid ka omavalitsuste esindajad.

Nüüd võib olukord muutuda, sest vähem killustatud riigikogus on tõenäolisem jõuda presidendivalimiseks vajaliku enamuseni – valimisseaduse järgi peab eduka kandidaadi poolt olema 2/3 riigikogu koosseisust, praktikas peab ta saama vähemalt 68 häält 101st.

Viimaste arvamusküsitluste põhjal ületaksid riigikogu künnise märtsis neli erakonda: IRL, Keskerakond, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Jõudes sealt 2011. aasta augustisse, mil toimuvad presidendivalimised parlamendis, on selge, et võtmeküsimusi on kaks.

Kas parteid, kel on eeldusi moodustada presidendivalimisteks liit, saavad riigikogus vähemalt 68 häälega arvestada? Ja teine küsimus: kas praegune president Toomas Hendrik Ilves taotleb tagasivalimist? Kui valimised keskenduvad ühele tuntud kandidaadile, on kokkuleppele jõuda lihtsam, kui puhtalt lehelt uute kandidaatidega alates.

Küsimusele parlamendi koosseisust pärast märtsi saab läheneda gallupite abil, ehkki arvamusküsitluste tulemused on viimase paari kuu jooksul olnud väga kõikuvad.

Nii oli Postimehe tellitud Turu-uuringute ASi küsitluse järgi septembris Keskerakonna toetus 15 protsenti ja Reformierakonna toetus 25 protsenti, oktoobrikuine küsitlus andis tulemuseks kummalegi 21 protsenti – komakohti vaadates aga napi edu Keskerakonnale.

Konsulteerinud spetsialistidega, pakub Postimees siinkohal nende kahe küsitluse põhjal välja ka võimalikud parlamendikoosseisud. Tuleb silmas pidada, et tegu on parimalgi juhul spekulatiivsete arvudega, kuna aluseks olevate erakondade üleriigilise toetusnäitajate kogumisel ei ürita uurijad modelleerida valimissituatsiooni.

See oleks ka tegelikult võimatu, sest Eesti valimiskord ei näe ette häälte andmist mitte erakondade, vaid nende nimekirjades olevate konkreetsete kandidaatide poolt, keda pole veel üles seadma hakatudki. Lisaks jagatakse riigikogu valimistel eri tüüpi mandaate.

Küsitlustulemustest on ka elimineeritud vastajad, kel eelistus puudus või kes ei osanud vastata. Sel alusel langenuks septembri tulemuste järgi parteidele hääli osaks järgnevalt:

Reformierakond – 33,2%,
Keskerakond – 20,8%,
IRL – 15,2%,
SDE – 9,9%.
Teiste erakondade häältesaak jäänuks alla viie protsendi künnise, st parlamenti jõudnuks ainult nimetatud neli erakonda. Suhteliselt suur häälte osakaal langenuks üksikkandidaatidele – 11,9 protsenti. Kuid ei saa luua eeldust, et keegi neist kogunuks isikumandaadi, seega jäävad nad arvestusest praegu välja.

Selle põhjal oleks riigikogu võimalik mandaatide jaotus järgmine: Reformierakond 45, Keskerakond 26, IRL 19 ja SDE 11 (arvud on saadud kompensatsioonimandaatide arvutuse põhiselt).

Kui võtta järgnevalt eelduseks, et president Ilves kandideerib ja teda toetavad samad erakonnad nagu 2006. aastal, siis sellise riigikogu koosseisuga oleks üllatav, kui Ilvese tagasivalimiseks 75 häält kokku ei tule.

Nüüd aga äsja avaldatud oktoobrikuiste Turu-Uuringute küsitlusnäitajate juurde. Jättes tulemustest alles vaid selge  eelistusega vastajad, jaguneksid hääled selle põhjal järgnevalt:

Keskerakond – 30,1%,
Reformierakond – 29,4%,
IRL – 12,3%,
SDE – 9,6%.
Ning teised erakonnad igaüks alla viie protsendi (üksikkandidaadid kokku 10,3 protsenti). Kohtade jaotus riigikogus tuleks Turu-uuringute oktoobrikuiste näitajate alusel selline: Keskerakond 39, Reformierakond 38, IRL 14 ja SDE 10.

Sellises riigikogus oleks Ilvese 2006. aasta toetajatel 62 kohta, millest presidendi valimiseks parlamendis kaugeltki ei piisa. Presidendi äravalimiseks riigikogus tuleks sel puhul kaasata Keskerakond, st teha Savisaarega poliitiline diil Ilvese toetamiseks, või leida muu kompromisskandidaat. Avatud on ka võimalus, et president valitakse valimiskogus, nagu juba kolmel korral on juhtunud.

Eelnevad näited annavad aimu sellest, kui oluline on märtsi valimistulemus ka presidendivalimiste seisukohalt. Erakonnad kinnitavad seni küllaltki üksmeelselt, et presidendivalimistest kõnelda on vara ning praegu sellele veel eriti ei mõelda, kuid tegelikult on riigikogu jõuvahekord nii tähtis faktor, et märtsis toimuvast võiks kõnelda ka lausa kui presidendivalimiste eelvoorust.

Eesti valimissüsteemi üks omapärasid on see, et ametlikud presidendikandidaadid seatakse üles alles vahetult enne valimisi. See tähendab, et sisulise valimiskampaania korraldamine, mille käigus arutatakse kandidaatide häid ja halbu külgi või nende poliitilist tegevust, sõltub pigem kandidaatidest endist ning kehvemal juhul võib kampaania jääda üpris napiks.

Presidendikandidaat peab olema sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. 2007. aastal tehtud seadusemuudatuse järgi ei tohi presidendiks kandideerida kaadrikaitseväelane. Samuti ei saa ametisolev president kandideerida kolmandaks ametiajaks.
--------------------------------------------------------------------------------

Kui tõenäoline on, et 2011. aastal valitakse president riigikogus?

Tõnis Saarts
politoloog:

Ei oska vastata, kuna ei tea, kes on presidendikandidaadid. Sellisel juhul, kui ainus tõsiseltvõetav kandidaat on Toomas Hendrik Ilves, võib presidendivalimine riigikogus osutuda võimalikuks. Samas ei saa välistada ka seda, et eelmisel korral Ilvest toetanud jõududest ei pruugi tingimata kõik seekord tema toetajate seas olla.
Olukord presidendivalimistega muutub kindlasti selgemaks pärast riigikogu valimisi.

Priit Toobal
Keskerakonna peasekretär:

Vaadates seda meeleheitlikkust, millega suruti läbi muudatus valijameeste valimise korras, on selge, et valitsusparteid ja isegi sotsiaaldemokraadid ei usu presidendi valimise võimalikkusse parlamendis. Meie loodame endiselt, et parlament saab parlamentaarsele riigile riigipea valimisega hakkama. Iseasi, et me oleme toetanud ning toetame jätkuvalt presidendi otsevalimist rahva poolt.

Tagasi üles