«Pealtnägija»: JOKK-skeem seoses linna maaga tekitab meelehärmi

Ühel väikesel tänaval Kristiines on Eesti aegade suurimat korruptsiooniskandaali jälgitud üllatava äratundmisega. Käekiri, mis iseloomustab Edgar Savisaarele esitatud kahtlustuste sisu, on neile tuttav. Veelgi enam, ka nende loost käivad läbi Tallinna linn, tema kummalised otsused ja vabariigi esirikkur Hillar Teder. 

Amserv teatas, et  ETV saates «Pealtnägija» esitatud korruptsioonikahtlustused Amservi Sõpruse esinduse aadressil ei pidanud paika. Amserv saatis 10. detsembril sisekontrolli tulemused, millega saab tutvuda artikli lõpus. 

Võrse tänava elanikud ei ole kaitsepolitsei uurimisega seotud, kuigi enda arvates sobiksid nad nii kannatanuteks kui ka tunnistajateks, sest nagu ütleb barrikaadidele tõusnud elanike esindaja Gunnar Krivun, räägib nende lugu suurepäraselt sellest, kui suur on ühe mehe mõjuvõim, kui elegantselt toimib 2015. aastal Eesti Vabariigi pealinnas poliitiline ringkäendus ja kuidas vajadusel linnakodanikest labaselt üle sõidetakse - nii juba kolm aastat järjest, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

«Linnakodanik ei ole enam keegi. Me võime siin tugineda ja lugeda seadusi, mis peaks olema määrustest üle, aga kui linnavalitsus tahab, siis ta teeb täpselt seda, mida tal on kasulik teha. /.../ Rein Lang küsis kunagi alati, et kui midagi tehakse kuskil, siis on küsimus, et «kellele see kasulik on». Antud juhul on see kasulik ainult Amservi ettevõttele. Ja koduomanikud lihsalt kaotavad oma elukeskkonna, kus nad on aastaid harjunud elama,» rääkis Krivun.

Kogu lugu keerleb ümber ühe väikese maatüki, mis asub Kristiine linnaosas Võrse ja Sõpruse puiestee vahel ja mille omanik on Tallinna linn. Tegu on linna transpordimaaga, kuhu on kunagi plaanitud ehitada tänav. Tänava asemel oli seal aga aastaid umbes 15 meetrit lai roheala, mis oli elanike jaoks puhvertsoon nende kodude ja Sõpruse puiestee äärde rajatud ärihoonete vahel.

«Me teadsime, et see on linnale kuuluv maa. Me teadsime, et kuna meie krundid vahetult ei puutu kokku ärihoonega, siis meie käest justkui ei peaks küsima, kui kõrge see ärihoone on, kui suur ta on ja muud tingimused. Just nimelt selle vahelõigu tõttu ei pea meie käest küsima,» selgitas Krivun.

Kõne all olev ärihoone kuulub osaliselt parteide suursponsor Hillar Tederile, kes oma osa rendib Eesti suurimale autode jäemüüjale Amservile. Kolm aastat tagasi läks Amservil oma krundil aga kitsaks ja 5. novembril 2012 toimus invasioon linna maale.

«Novembri alguses võttis Amserv omal siit aialõigu vahelt ära, siis tulid peale traktorid, tõmbasid kogu selle roheala nii-öelda pinnase päris sügavalt üles, vedasid ära, katsid selle jämeda killustikuga peaaegu meie krundi piirini välja ja siis katsid asfaltfreespuruga. Ja kohe läks parkimiseks,» selgitas Krivun.

Amservi Sõpruse keskuse juht Raiko Ausmees selgitas, et ettevõttel ei olnud uusi sõidukeid enam kuskil ladustada. «Kuna kuskil siin mujal maja ümber maad ei olnud, siis vaadates natukene nii-öelda gloobuse peal ringi, laius meie kasutatava maa taga ilusasti linna transpordimaa,» rääkis Ausmees.

Võrse tänava elanikelt luba ei küsitud

Oluline on aga meeles pidada fakti, et tavaline kodanik ei tohi ilma naabri kirjaliku nõusolekuta oma krundi aia äärde ehitada isegi puukuuri. Võrse tänava elanikelt nende aia taha parkla rajamiseks aga keegi luba ei küsinud – ei suulist ega ka kirjalikku. Aga kuna roheala sõitis siledaks nii väärikas autofirma nagu Amserv, siis ei osanud keegi esialgu isegi arvata, et kogu see lugu võiks nii-öelda haiseda.

«Kuna ma hakkasin vaatama, et Tallinna Vee kanali luuk lasti kinni ja mingisuguseid ehituslikke norme pole järgitud, siis ma hakkasin huvi tundma, et millega on tegemist. Ja siis hakkasin esitama päringuid,» rääkis Gunnar Krivun.

12. juulil 2013 saatis Gunnar oma esimese kirja linnale, kus palus selgitust, mis tema koduaia taga toimub ja kas linn on andnud parkla ehitamiseks loa. Lihtne küsimus pole aga tänaseni adekvaatset vastust saanud. Vastupidi, ühest kirjast on välja kasvanud kahe ja poole aasta pikkune ning 82 peatükist koosnev kirjavahetus.

«Kuna tegemist on ju meie kodutaguse maaga, kus me ja meie lapsed kavatseme võib-olla veel elada, siis lihtsalt linnakodanikuna ma ei saa selle ebaõigluse – mitte ebaõigluse, vaid seadusetusega – ja seaduserikkumisega lihtsalt niisama leppida. Me peame täna võitlema selle nimel, et seadused kehtiksid kõigi jaoks, mitte lihtsalt niimoodi, et kellel on rohkem raha, kellel on rohkem ärihuvisid, nemad panevad oma tegevuse maksma ja ülejäänud linnakodanikud peavad, näpp suus, pealt vaatama,» rääkis Krivun.

Gunnar Krivun, kes töötab ühe suurkorporatsiooni järelevalveosakonna juhina, on teinud saagast kronoloogilise tabeli, selleks, et näidata kogu selle saaga absurdsust, kuidas erinevad linnametnikud kardavad tegeleda pealtnäha täiesti tühise parklalaiendusega, kuidas iga ametnik räägib eri juttu ning kuidas kahe ja poole aastaga ei suudeta elanikele vastata, mis nende aia taga ikkagi toimub.

«Ehk siis need otsused on tehtud kuskil kaugemal, kuskil palju kõrgemal, ja nüüd lihtsalt seda otsust viiakse ellu tuima järjekindlusega. Ükskõik, mida ametnikud tahavad või ei taha,» arvas Krivun.

Ametkonnad muutsid oma retoorikat

Sügisel 2013 ehk sisuliselt aasta pärast parkla laiendust teatasid nii linnaplaneerimise amet kui Kristiine linnaosavalitsus, et nemad ei tea asjast midagi, nemad pole mingit ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut ei Amservile ega kellelegi teisele andnud. Munitsipaalpolitsei teatas, et pani püsti väärteouurimise ja linnaplaneerimisamet oma menetluse.

«Me leiame, et see rajatis on ebaseaduslik, kuna ei vasta ehitusseadustikule, mis nõuab projekti, kooskõlastusi, kirjalikku luba – see kõik on puudu. Ja oleme väitnud seda, et me soovime ühte ja sama asja – et see ebaseaduslik rajatis likvideeritakse ja taastatakse sama heakord, mis oli enne,» rääkis Krivun.

Kuu aega hiljem hakkas aga retoorika muutuma. Mupo teatas, et lõpetab uurimise, põhjendades seda sellega, et kuna maa omanik on linn, siis ei saa mupo linna karistada.

«Aga antud juhul ei ehitanud ju linn. Antud juhul ehitas Amserv. Ja siis ma lükkangi selle punkti neile vastuskirjas ümber, et «sõbrad», «lugege nüüd hoolikalt», et antud juhul on eraõiguslik äriühing selle ehitanud, mitte linn,» kommenteeris Krivun.

Veel novembris ja detsembris teatas Kristiine linnaosa lausa allakriipsutatult juba teist ja kolmandat korda, et nemad pole andnud kellelegi luba nende maale midagi rajada ja seda ka kasutada. Autode parkimine aga jätkus ja Gunnar Krivun muudkui kirjutas ja nõudis seadusetuse lõpetamist.

Jaanuaris 2014 ehk aasta ja kaks kuud pärast asja algust selgus järsku ühest mupo kirjast, et Kristiine linnaosa ikkagi andis Amservile loa, selleks, et heakorrastada kõnealune roheriba, sest nüüd järsku hakati igalt poolt väitma, et seal oli prügimägi.

«Ma ise tol hetkel ei töötanud siin, aga nagu kolleegid on mulle öelnud, siis tehti suusõnaline kokkulepe. Kõrvalolev Ascar Auto ladustas ja ladustab siiani seal ajutiselt teekatendit ja pargib seal peal, mis on transpordimaa sihtotstarbe täitmine. Aga see olukord, mis oli enne seda, kui see katend sinna peale veeti, oli ikkagi prügihunnikud ja isekasvanud võsa ja käest ära läinud ala igas mõttes. Heakorra mõttes oli see väga kehvas seisus,» rääkis Kristiine linnaosavalitsuse vanema asetäitja Raivo Tammus.

Gunnar Krivuni sõnul pole seal aga kunagi prügi ja jäätmeid olnud. «Mina kui koduomanik ütlen selle peale väga lihtsalt, et kui siia oleks keegi pesa teinud, ma oleks selle ise ära ajanud. Sellist asja pole olnud. Ja et siin on prügi ja jäätmeid ja nemad muudkui koristavad iga kevad, samuti ei vasta tõele – kedagi pole siin koristamas nähtud juba aastaid. Nii et need väited olid kõik pastakast imetud,» kommenteeris Krivun.

Raivo Tammuse sõnul mingit dokumenti autokeskuse ja linnaosavalitsuse vahelisest kokkuleppest ei ole. «Transpordimaal ju parkida võib iseenesest,» sõnas Tammus ja lisas, et praegu autokeskus just ladustabki seal oma autosid. «Liiklust seal peaaegu peal ei ole sisuliselt,» lisas ta.

Tammuse sõnul ei oleks keegi kätt ette pannud ka sellele, kui Võrse tänava elanikud oleksid oma autosid tahtnud seal parkida.

Samas, Tallinna magalates said linnaelanikud alles hiljuti sadu trahve, sest nad parkisid oma autosid kortermaja ette linna maale. Mustamäe linnaosavalitsus lõi aga oma transpordimaalt, Kadaka turult minema mitu automüüjat, kui sai «Pealtnägija» saatest teada, et autoärid rikuvad lepingut ja tegelevad linna maal autode müügiga.

Elanik: toimub vaikne JOKK-skeem

Võrse tänaval läks segadus aga veel suuremaks. Sügisel 2014 teatas linnaplaneerimise amet, et tegelikult Amserv mitte ei pargi linna maal ja ei heakorrasta seda, vaid juba 2013. aasta sügisel on Kristiine linnaosa ja Amserv sõlminud kokkuleppe, et autofirma ehitab linna maale hoopis tänava.

«Projekti tellib asjast huvitatud pool ehk Amserv AS, projekteerima hakatakse 2015. aasta alguses. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide maaomanikega, kelle maakasutust projekt mõjutab,» rääkis Gunnar Krivun, kelle sõnul ei ole kooskõlastusringi toimunud ja teed pole siiani ehitama hakatud.

Kirjavahetus, venitamine ja kõikvõimalike uute versioonide esitamine käib aga tänaseni ja kogu lugu läheb järjest vastuolulisemaks ja segasemaks.

«Kõige murettekitavam on see, et toimub selline, kuidas ma ütlen, vaikne JOKK-skeem. Ehk siis sisuliselt võetakse see maa ära, et siis saaks mõne aasta pärast öelda, et «aga mida te kurdate – siin on ju kogu aeg nii olnud». Tegelikkuses see ei vasta tõele. Kogu aeg on olnud midagi muud ja sellele me oleme kogu aeg viidanud ja reaalsus on see, et keegi ei kavatse või ei kuula ära koduomanike arvamusi,» tõdes Krivun.

Raivo Tammus märkis, et naabritega võib üldjuhul projekte kooskõlastada, kuid kui naaber kooskõlastust ei anna, siis keegi oma tegevust seepärast tegemata jäta. «See pinnase ladustamine ja parkimine sinna kannab ikkagi heakorra mõttes olulist eesmärki. See ala on nüüd suhteliselt korras,» sõnas Tammus.

Linnaosa ja automüüja: transpordimaal tohib parkida

Kokku võttes - kõigepealt ei teadnud ükski amet midagi, aasta hiljem aga teadsid kõik, et oli suuline kokkulepe; alguses oli jutt, et Amservile anti luba roheala heakorrastada, siis et firma pidi ehitama sinna tänava; nüüd väidavad nii linnaosa kui automüüja sünkroonis, et kogu see tegevus ei ole midagi muud, kui lihtsalt pinnase ladustamine.

«See on ajutine plats, kuhu on teekattematerjali ladustatud ja sihtotstarve lubab transpordimaal parkida, täpselt niimoodi ta ongi,» ütles Tammus.

«Paberite järgi ei ole sinna midagi ehitatud, sinna on ladustatud pinnas, mille peale on siis autod pargitud,» lisas Raiko Ausmees.

Loo algusest on möödas alles kolm aastat, aga keegi ei mäleta enam mitte midagi ja keegi ei tea ka kedagi, kes mäletaks. Seetõttu saadeti kaamera ette kastaneid tulest välja tooma mehed, kes on ametis olnud vähem kui aasta.

Näiteks puuduvad Raiko Ausmehel enda sõnul andmed selle kohta, kas on olemas mingi dokument, mis näitaks, et Amserv on transpordimaa kasutamise eest viimase kolme aasta jooksul midagi maksnud. Samuti ei tea ta, et Amserv oleks selle perioodi jooksul renti maksnud.

Raivo Tammus kinnitas, et Võrse tänava juures oleval transpordimaal toimuv autode ladustamine ei ole ebaseaduslik. Samuti ei ole see tema sõnul rajatis ega ehitis ning raha selle eest samuti ei küsita.

Tema sõnul ei ole linnaosal rohkem selliseid transpordimaa juppe, mida keegi kasutama tahaks hakata. «Ülejäänud transpordimaa jupid on meil ikkagi linnatänavad, kus juba autod pargivad ja sõidavad,» sõnas ta.

Kolm aastat hiljem korraldati enampakkumine, Tederi sõnul ei ole tema ärihoone kogu looga seotud

Alles nüüd, kolm aastat hiljem, pärast ühe linnakodaniku võitlust bürokraatiaga, otsustas linn korraldada enampakkumise konkreetsele maa-alale kasutaja leidmiseks ja küsida selle eest kuus 520 eurot renti. Nädal tagasi võitis enampakkumise Amserv.

«No meie jaoks on väga selge olukord – liigutakse järjekindlalt ühes suunas vahendeid valimata. Otsitakse viimanegi seadusepügal, kuidas anda võimalus Amservile tegutsemiseks. Meil rohkem ei ole siin mingit ebaselgust. Meie jaoks on kõik selge. Aga mida me nüüd tegema peame? Kas me peame võtma advokaadid ja hakkama võitlema linnavalitsuse advokaatidega, kelle ka lõpuks maksumaksja kinni maksab, eks? Tundub nagu väga ühekülgne see lugu,» kommenteeris Krivun.

Gunnar Krivun tunneb, et see lugu on röövinud temalt une ja tekitanud probleeme kodus, sest mees ei väsi võitlusest ja istub aina arvutis.

«Me oleme selgelt seda meelt, et ametnikud ei ole täna oma otsustes vabad ehk nad otsustavad kellegi heaks, kellegi nimel, ja täidavad oma korraldust. Ma saan ju aru, et kui nendele antakse tööd, siis nad peavad oma tööandja jaoks tegutsema. Ja praegu kõik suunad ja liikumised näitavad ühte suunda – et kellelegi on seda vaja, kellelgi on siin ärihuvid ja linnaosavalitsus tegutseb ühes suunas,» arutles Krivun, kelle hinnangul linna käitumise taga ilmselt mingi kokkulepe.

«Ma siiralt usun, et Eesti Vabariigis kehtivad seadused kõigi jaoks ja ühtemood, ja et ei ole võimalik, et keegi saab rahaga mõjutada seadusi. Kuigi just eile lugesin huvitavat artiklit sellest, kuidas Hillar Teder kohtus kellegagi ja nad leppisid kokku, et muudame ehitusseadust. See viitab jälle sellele, et kõik on võimalik, et kui raha liigub, siis muutuvad seadused väga kiiresti sinna, kuhu vaja on,» rääkis Krivun.

Hillar Teder ütles «Pealtnägijale», et tal pole aimugi, millest jutt käib ning pärast paaritunnist uurimist lisas, et tema ärihoone poolt ei ole mitte keegi parkla rajamisega linna maale mitte ühelgi viisil seotud olnud.

Amservi vastulause

Amserv kommenteeris 10. detsembril, et ETV saates «Pealtnägija» esitatud korruptsioonikahtlustused Amservi Sõpruse esinduse aadressil ei pidanud paika. Postimees avaldab Amservi vastulause täismahus. 

 

ETV saates «Pealtnägija» esitatud korruptsioonikahtlustused Amservi Sõpruse esinduse aadressil ei pidanud paika, selgub sisekontrolli uurimisest. Ka ERRi eetikanõuniku kinnitusel ei järginud loo autor ajakirjanduseetika koodeksit ega ERRi head tava ning eileõhtuses saates palus «Pealtnägija» Amservi maine kahjustamise pärast vabandust.

 

Sisekontroll tuvastas isikud, kes Amservi tütarettevõtte Ascar Auto ja Kristiine linnaosavalitsuse esindajatena sõlmisid 2012. aastal kokkuleppe Tallinna linnale kuuluva Lehe tänav T2 transpordimaa kasutuselevõtuks. Selgus, et erinevalt saates väidetust ei tegeletud parkimisküsimuse lahendamisega ettevõtte omanike tasandil. Kokkulepet linnaosavalitsusega ei teinud isegi mitte Sõpruse esinduse toonane juht vaid üks tänaseks ettevõttest lahkunud tootejuht. 

 

Kuigi saates püstitati korruptsioonikahtlus Amservi omanike kohale, selgus et Raivo Kütt puutus parkimisala küsimusega esimest korda kokku alles kaks aastat peale kõnealuse kokkuleppe sündi ning Raivo Aavisto kaks ja pool aastat peale parkla rajamist Lehe tn kinnistule. Kirjaliku kinnituse, et Lehe tänava pikenduse rendile andmine ei ole seotud Edgar Savisaarele esitatud kuriteokahtlustusega, andis ka riigiprokuratuur.  

 

Samuti ei osutunud tõeseks väited, et maa-ala kasutamisel on jäetud küsimata naabrite nõusolek. Linn maaomanikuna oli naabrite nõusoleku ja kaasamise protsessi läbinud detailplaneeringu menetluse raames ning vajadus veelkordse nõusoleku küsimise järele puudus. 

 

Sisekontrolli auditi kohaselt tegid Ascar Auto töötajad vea asjaajamise korrektse, kirjaliku vormistamise osas, mis oleks võimaldanud tõstatatud kahtlustused kiiremini ümber lükata. Teise õppetunnina toob sisekontroll välja, et auditeeritava perioodi jooksul tuli ette olukordi, kus parkla teema huviorbiidilt väljus ning muutunud asjaolud jäeti tagasisidestamata.

 

Kõnealust kinnistut ümbritsevate elanike ja ettevõtte esindajate vahel on säilinud heanaaberlikud suhted. Valdav enamus eramajaomanikke on kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut Lehe tänava maa-ala parklana kasutamise osas. Tänaseks ka kirjalikult linnaosavalitsusega sõlmitud rendilepingu kohaselt istutab Ascar Auto naabrite privaatsuse suurendamiseks kinnistu piirile heki. 

 

9. novembril algatatud sisekontrolli uurimise eesmärgiks oli selgitada Amservi Gruppi kuuluva Ascar Auto AS Sõpruse esinduse poolt Lehe tänav T2 kinnistu kasutamise aluste seadustele vastavus. Samuti oli auditi eesmärgiks kinnistu kasutuselevõtu protsessi kaardistamine, et tagada korrektselt dokumenteeritud tegevuste olemasolu.