Kas Arktika jää sulamine toob Helsingi ja Tallinna vahele tunneli?

Arktika Foto: Reuters

Arktika jää sulamine avab maailmale sealsed ressursid, mis peavad kuidagi Euroopasse jõudma, selgitab Soome transpordiminister Anne Berner, miks Tallinna-Helsingi tunnel võib reaalsuseks saada.

Kuigi Tallinna-Helsingi tunnel võib esmapilgul tunduda liiga kallis ja utoopiline idee, siis selle ehitamise poolt on mitu argumenti. «Oluline on vaadata suurt pilti. Arktika vabaneb jääst ja seal on väga suured võimalused. See omakorda tähendab, et kaup peab kuidagi Euroopasse liikuma. Kesk-Euroopa vahele jäävad Skandinaavia ja Baltimaad. Nüüd on küsimus selles, milline on kõige parem ühendus: kas see on tihe praamiliiklus, tunnel või miski kolmas,» ütles Soome transpordiminister Anne Berner.

«Tunneli suhtes – alati leidub inimesi, kes arvavad, et see on liiga kallis, ja neid, kes arvavad, et see on äärmiselt vajalik. Kõige olulisem on, et toetame inimeste ja kaupade liikumist,» lisas Berner.

Tunneli kasuks räägib ka Rail Baltic. «Soome toetab Rail Balticu ideed, kuigi me pole seal otsene partner. See on järgmine oluline osa suurest pildist ja kauba transpordist. Minu meelest liiguvad asjad selles suunas hästi,» ütles Berner.

Märksa konkreetsema seisukoha võtab majandusminister Kristen Michal, kes Berneriga täna kohtus ja neid teemasid arutas. «Olen positiivselt meelestatud. Täitsa ausalt. Mis meil selle tunneliga kaotada oleks? Kui me vaatame majandushuve, siis kindlasti areneksid võimalused äriks ja suureneksid inimeste sissetulekud,» selgitas Michal ja lisas, et riikide SKTd kasvaksid tunneliga poolest protsendist mõne protsendini.

«See tunnel võib tunduda utoopia, aga kõik suured asjad tunduvad mingil hetkel utoopiad. Kui vaadata seda esialgset geoloogilist hinnangut, siis Soome-poolne merepõhi on üsna tugev. See tähendab, et per kilomeeter on tunneli ehitamine odavam kui muude tunnelite ehitamine. Kalliks teeb tunneli pikkus, mille maksumuseks on hinnatud 9–13 miljardit,» ütles Michal.

2018. aastal tehakse uuring, mis annab poliitikutele baasi otsustamiseks. Siis selgub, kas tunneli kasuks rääkivaid argumente on vastuargumentidest rohkem või vähem.

Ühine piletisüsteem

Tunnel ja Rail Baltic olid tänasel Michali ja Berneri kohtumisel pigem tagaplaanil, põhiliselt räägiti ühisest piletisüsteemist, mida kavatsetakse Soome eestvedamisel Põhjamaades ja Eestis rakendada. See oleks avatud platvorm, millega saaksid erinevad transpordiga tegelevad ettevõtted (nt takso-, laeva- ja lennufirmad) ühineda.

«Arutasime täna seda, kas mõlemapoolne huvi on olemas,» ütles Berner. «Tänane koosolek oli jälle üks samm edasi ja me loodame sel teemal uuesti kohtuda veebruaris. Loodetavasti Lapimaal, koos teiste Põhjamaade ministritega.»

«Küsimus ei ole rahastuses, vaid tahtes luua ühine raamistik. Kui meil on tahe, siis me saaks selle projekti käima panna aastaga. See peab olema vaba süsteem, millega kõik huvitatud ettevõtted saaksid ühineda,» lisas Berner.

Esialgu võtaksid pilootprojektist osa Põhjamaad ja Eesti, kuid pikemas perspektiivis võiks süsteem rakenduda terves Euroopas. «Läti ja Leeduga ma pole veel suhelnud, kuid ma ei arva, et see süsteem peaks olema kuidagi suletud. Tulevikus saab see olema terves Euroopas, meie tahame olla eestvedajad,» selgitas Berner.

«Inimestele oleks see mugav. See on lähema paari aasta teema. Kõikjal meie ümber on ühised standardid, mis teevad elu mugavamaks, nt digitaalne ühisturg ja Schengeni ruum. Piletitega on tegelikult samasugune lugu,» selgitas Michal.