/nginx/o/2010/11/08/462667t1h555d.jpg)
Kui seni karistasid kohtud ööklubisse pääsemiseks võõrast isikutunnistust kasutanud või selleks enda isikutunnistust laenanud noori kriminaalkorras, siis riigikohus asus seisukohale, et ainuüksi ööklubisse pääsuks võõra tunnistuse kasutamine pole kuritegu.
«Võõra isikutunnistuse kasutamise eest karistuse määramisel kontrollitakse ka, kas lisaks tunnistuse kasutamisele inimene omandab ka mingisuguse õiguse või vabaneb mingist kohustusest. Aga sellist õigust nagu ööklubisse pääsemise õigus pole olemas,» selgitas riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane Postimees.ee’le.
«Täpsemalt võib sellise olukorra lahendus sõltuda muudestki asjaoludest, aga antud juhul oli vaidluse all tõesti kõige trafaretsem olukord,» lisas ta.
Nimelt märkis riigikohtu kriminaalkolleegium möödunud nädal tehtud otsuses, et ööklubi pidaja võib otsustada oma vaba äranägemise järgi, keda ta lubab klubisse ja keda mitte ning seda hoolimata siseneda soovija vanusest.
«Seetõttu ei saa ööklubi turvamehele teise isiku dokumenti esitaval inimesel tekkida nõudeõigust enda klubisse sisse lubamise suhtes,» seisab kohtu otsuses, milles järeldatakse, et ööklubisse sisenemiseks oma isikutunnistust teisele laenanud inimest ei saa karistada vastavalt karistusseadustiku paragrahvile, mis puudutab tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist.
Ometigi on madalama astme kohtud selle paragrahvi alusel paljusid noori karistanud. Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisega seotult 353 kuritegu.
«Seni oli kohtupraktika teistsugune. See on tõlgendamise küsimus ja riigikohus pole varem seda teemat arutanud,» sõnas Kuklane. «Riigikohus oma otsuses andis nüüd edaspidiseks suunised.»
Tagasiulatuvat mõju juba langetatud kohtuotsustele sel siiski pole. «Juba langetatud otsuste suhtes teistmismenetlust algatada ei saa,sest kohtupraktika muutmine ie ole kriminaalmenetluse seadustiku järgi teistmise alus,» märkis Kuklane.