Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada

Rail Baltic. Foto: eskiis

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ei pea vajalikuks Rail Balticu trassi suundade, sealhulgas Nabala trassi uuesti kaalumist.

Nabala variandi uuesti kaalumise ettepanekuga tuli septembri lõpus välja rahandusminister Sven Sester. Seda on toetanud ka Omanike Keskliit ja mõned Teaduste Akadeemia liikmed. Michal ei toeta seda plaani, põhjendades oma vastuseisu eeskätt ajapuudusega.

«Et valikut lihtsaks teha, siis tähendaks see tegelikult kõigi trassivõimaluste üle arutelu (taas)alustamist. Kaalunud erinevate osapoolte poolt ja vastu arvamusi, olen hetkel jõudnud veendumusele, et ehkki Sinu küsimus on kahtlemata asjakohane,  ei ole projekti ajakriitilisuse tõttu enam võimalik minna tagasi eelnevatesse, juba läbitud etappidesse,» tõdes Michal Sesterile saadetud kirjas.

«Trassialternatiivide uus avamine ning analüüsimine toob kaasa täiendava ajalise kulu ning võib seeläbi seada ohtu kogu projekti ajalise õnnestumise Läänepoolse trassiga tööd jätkates saame ehitustöödega alustada 2018 aasta lõpul. Sellise ajaraami oleme Euroopa Komisjoniga kokkuleppel tähtajaks seadnud.

Kui vaadelda vaid üht alternatiivi, siis täiendav ajakulu ainuüksi Nabala planeerimisele on orienteeruvalt 12 kuud. Selle raames on vaja teha õigusliku lubatavuse analüüs, kas Nabala looduskaitseala ja Rail Baltic raudtee saaksid koos eksisteerida,» selgitas Michal.

«Riskina on välja toodud, et kaitseala sees on Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad, mistõttu võib olla vajalik Euroopa Komisjoni heakskiit kaitsealale raudtee lubamiseks. Selle heakskiidu või Natura 2000 teemaliste vaidluse ajalist kestust ei saa me hetkel prognoosida, kuid see võib ületada kõik projekti ajapiirid.  

Samas on avalikult teada, et keskkonnaorganisatsioonid on Nabalale raudtee lubamise vastu ja koos looduskaitseala eeskirja muutmisega tõotab see kaasa tuua väga suure tõenäosusega hulgaliselt õigusvaidlusi. Seega risk erinevate vaidluste osas on väga kõrge,» lisas majandusminister.

Michali sõnul jääb Nabala looduskaitse ala läbiva trassi alla lisaks veel Rebala muinsuskaitse ala, kus muististe olemasolu on hinnatud väga tõenäoliseks. Kõik täiendavad vaidlused, analüüsid, arheoloogilised uuringud ja võimalikud väljakaevamised võtavad aega ning seavad ohtu ehituse õigeaegse alguse.

Euroopa Komisjon ei ole ministri teatel juba täna rahul ehitustööde hilise algusega ning lisaajakulu võib meid ilma jätta Euroopa Liidu edasisest rahastusest.

«Muudatused valitsuskabinetis ei tähenda tingimata valitsuse eelnevate otsuste muutmist või ümbervaatamist. Vastupidi – valitsus on järjepidev ning valitsuse tegevuse etteaimatavus on nii mitmeski kohtulahendis olnud väärtus. 

Nii on Nabala võimalikku trassialternatiivi ju varasemas planeerimismenetluses analüüsitud ja kaalutud. 29. mail 2014 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi tulemusena peeti Nabala trassi perspektiivituks, eelistades muuhulgas looduskeskkonna hoidu võimalikule rahalisele võidule,» meenutas Michal.

Tema hinnangul võib Nabala trassi uue arutelu tõttu tekkida olukord, mis võib tuua ka kõik teised varasemalt läbianalüüsitud ja kõrvalejäetud alternatiivid uuesti kaalumisele.

Michal tõi oma kirjas välja ka selle, et kaalutavate trasside mõju elanikele on vähese erinevusega.

«Läänepoolse trassi planeeringukoridori jääb 665 hoonet, võrreldes Nabala 608-ga. See tähendab umbes 8,6% suurust erinevust. Läänepoolse trassi alla jääb ligikaudu 38% vähem väärtuslikku põllumaad ning 18% vähem metsamaad kui Nabala alternatiivi puhul, samas Nabala trassil jääb ligi 16% vähem elamumaad trassi ja lähedaste alade alla. Raudteemaa alla jäävaid elu- ja ärihooneid on läänepoolsel trassil ca 7 tk, Nabala alternatiivil ca 5 tk,» loetles Michal.

Majandusministeeriumi esialgsetel hinnangutel on Nabala trass läänepoolsest ligi 70 miljonit soodsam. Põhiline hinnaerinevus tuleb rohkematest eritasandilistest ristetest läänepoolsel trassil. Samas täiendav trassi uurimine võib välja tuua seni teadmata looduskaitselisi aspekte, mis võivad Nabala trassi ehitamise praegusest kallimaks teha või selle üldse välistada.

«Leian eelnevale toetudes, et ajakriitilisust, pädeva otsustaja ehk maavanema seisukohta ning valitsuskabineti varasemat hinnangut arvestades ei ole enam võimalik ega otstarbekas juba pikalt arutatud trassieelistuste arutelu uuesti algatamine.

Meie ülesanne on tagada Eesti ning Euroopa ajalukku jälje jätva projekti õnnestumine. Rail Balticu toppamine omavahelistesse vaidlustesse tooks rõõmu neile, kes Eestile head ei soovi. Ja nagu teame on neid Eesti ümbruskonnas küllalt,» lõpetas Michal oma kirja Sesterile.

Mõne aja eest lõppesid Rail Balticu trasside avalikud arutelud. Maavanemad ja trassi planeerijad menetlevad aruteludel tekkinud ettepanekuid ning küsimusi, peale mida järgneb trassiplaneeringu saatmine kooskõlastusringile. Trassiplaneering saadetakse kooskõlastamiseks kohalikele omavalitsustele, ministeeriumitele ja ametiasutustele. Detsembriks peaks trassiplaneeringu menetlus jõudma maavanematele vastuvõtmiseks. Sellele järgneb veebruaris ja märtsis avalik väljapanek koos uue ringi avalike aruteludega. Kui kõik liigub plaanipäraselt, siis peaksid maavanemad kehtestama Rail Balticu lõpliku trassi juunis-juulis.