/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
Pole sugugi välistatud, et Eesti võib aastatepikkusest baasvõrgu EstWin rajamisest ja kümnete miljonite eurode kulutamisest hoolimata loobuda ülikiiret internetti viivate kaablite vedamisest lõppklientideni.
Tellijale
Eesti võib interneti lairibavõrgule käega lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eesti on Euroopas ülikiire interneti kättesaadavuselt selgelt Euroopa riikide tagaotsas ning sama selgelt maas meie naabritest, tulid sellise jutuga mõne nädala eest lagedale nii majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal kui ka mitmed ministeeriumi haldusala juhid ja eksjuhid. Kõik need inimesed said kokku 19. oktoobril riigikogu riigieelarve erikomisjoni istungil, kus oli aruteluks riigikontrolli audit kiiret internetti võimaldava lairiba baasvõrgu rajamise tulemuslikkuse üle.
Riigikontroll oli muu hulgas tuvastanud, et alates aastast 2009 on praeguseks rajatud ligi 2800 kilomeetrit baasvõrku ning selleks on kulunud 28 miljonit eurot. Sisuliselt on kõik taotlused võrgu rajamiseks võitnud telekommunikatsiooniettevõtteid ühendav Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA), mis on omalt poolt lisanud võrgu loomisse neli miljonit eurot.