Kohus mõistis väejooksus süüdistatud ohvitseri õigeks

Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Harju maakohus mõistis lõppeval nädalal õigeks endise kaitseväelase Janno Remmelgase, kellele kaitsejõudude peastaap heitis ette väejooksu, kuid kes ise kinnitas, et tema teadmisel oli tema teenistussuhe juba lõppenud.

Kriminaalsüüdistuseni viinud vaidlus sai alguse 2013. aasta 26. aprillil, kui Remmelgas edastas ülemustele e-kirjaga avalduse tegevteenistusest erakorraliseks vabastamiseks alates 28. aprillist. Ta tõi põhjuseks asjaolu, et tema hinnangul oli teda koheldud ebaväärikalt samal ajal Tallinna halduskohtus käimas olnud kohtumenetluses.

Kaitseväe esindaja põhjendas halduskohtu istungil Remmelga üleviimist tema varasemalt teenistuskohalt kaitseväe luurepataljonist Kaitseliidu Tallinna maleva staapi luureohvitserist lähtuva julgeolekuriskiga ja tõmbas paralleeli Herman Simmiga, keda samuti kimbutanud kibestumine organisatsioonis ja kaastöötajates. Selline võrdlus pahandas Remmelgast, kes otsustaski armeest lahkuda.

Kaitsevägi ei arvestanud Remmelgase ametist lahkumise soovi ning ootas teda ametisse Kaitseliidu Tallinna malevasse. Süüdistuse järgi ei ilmunud nooremleitnant Remmelgas ajavahemikus 29. aprillist kuni 26. juunini 2013 omavoliliselt tööle Kaitseliidu Tallinna maleva staapi. Ohvitserile heidetakse seega ette 58 päeva omavolilist puudumist. Seetõttu sai ta ka kriminaalsüüdistuse omavolilises lahkumises väeosast või muust teenistuskohast raskendavatel asjaoludel. Prokuröri kinnitusel teadis Remmelagas, et tema teenistussuhe polnud lõppenud.

Sellel nädalal mõistis Harju maakohus Remmelgase siiski õigeks. Ühtlasi jäi riigi kanda enam kui 1000-eurone kulu, mida Remmelgas kandis kaitsja palkamise läbi.

Kohtuprotsessil käis tunnistajana ütlusi andma ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.